Jaanipühadel kasvas vaimse tervise muredega kõnede arv 60% võrra

Häirekeskuse andmetel saabus jaanipühade ajal hädaabinumbrile ligi 6000 kõnet, mis on tavapärasest viiendiku võrra rohkem. Võrreldes eelmise aastaga kasvas suitsiidiohu ja vaimse tervise väljakutsete arv 60 protsenti ning liiklusõnnetuste tõttu kiirabi vajajate hulk kahekordistus. Lähisuhtevägivalla teateid laekus kahe päeva peale 115, mis ületas tavapärase päevamahu enam kui poole võrra.

Eesti Häirekeskuse andmetel tõi jaanipühade aeg 23. ja 24. juunil 2026 kaasa märkimisväärse kõnekoormuse kasvu hädaabinumbrile 112, kuid murettekitavam on vaimse tervise kriisikõnede järsk tõus.

Vaimse tervise kõned kasvasid järsult

Kahe pühadepäeva jooksul saabus hädaabinumbrile kokku ligi 6000 kõnet, see on umbes viiendiku võrra rohkem kui tavapärastel päevadel ning sarnaneb eelmise aasta jaanipühade näitajatega. Kiirabi välja saata tuli 1484 korral. Kõige enam helistati kõhu- ja seljavalu, rindkerevalu ning vigastuste tõttu.

Eriti silmapaistev on aga vaimse tervise statistika: suitsiidiohu ja vaimse tervise probleemidega seotud väljakutseid oli 60 protsenti rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. Liiklusõnnetuste tõttu kiirabi vajajate arv kahekordistus samuti võrreldes 2025. aasta jaanipühadega.

Lähisuhtevägivald ja joobes inimesed

Häirekeskusele laekus kahe päeva jooksul 115 teadet lähisuhtevägivalla kohta, see ületas poole võrra tavapärast päevamahtu ning oli rohkem kui 2025. aasta jaanipühade 104 teatest. Kõik need edastati politseile, kellele saadeti reageerimiseks kokku 1481 teadet.

Joobes inimestega seotud teateid politseile edastati mõlemal pühadepäeval üle 90, mis on kolmandiku võrra rohkem kui tavalises ööpäevas.

Sarihelistajad ja jaanituleriskid

Janek Murakas, Häirekeskuse kriisijuht, märkis, et pühadekorraldus kulges ootuspärases rütmis. «Kõnekoormuse kasvu oskasime varasemate aastate kogemuse põhjal hästi ette näha. Sarihelistajate osas ei saa liiga kindlaid ennustusi kunagi teha ja seekord olid nad innukad,» sõnas ta.

Kaks sarihelistajat tegid kahe päeva peale kokku 330 kõnet, millest ühelgi polnud tegelikku abivajadust, jutustati maast ja ilmast, kuulsustest ning krokodillidest.

Päästemeeskonnad saadeti välja 165 sündmusele, millest enam kui 50 puudutasid võimalikku tulekahju hoonete läheduses või maastikul. Jaanipäeva traditsioonid tõid kaasa ka konkreetseid vigastusi: kuus inimest vajasid arstiabi lõkke üle hüppamise katse ebaõnnestumise tõttu. Vigastusi saadi ka külakiigelt kukkudes, kotijooksuvõistlusel ja tantsuhoos lavalt alla kukkudes.