Jaak Leimann meenutab 1991. aasta augustiputši Tallinnas: Savisaare asendamine ajaloolisel hetkel

Endine majandusminister Jaak Leimann meenutab 33 aastat hiljem, kuidas ta 1991. aasta augustiputši esimesel päeval peaministri ülesandeid täitis. Leimanni sõnul oli Eesti taasiseseisvumine segu ajaloolisest juhusest ja rahva valmisolekust muutusteks.

Tallinnas, 33 aastat pärast Eesti iseseisvuse taastamist, meenutab endine majandusminister Jaak Leimann sündmusi, mis eelnesid 20. augustile 1991. Leimann, kes kuulus toonase peaministri Edgar Savisaare valitsusse, kirjeldas TalTechile antud intervjuus, kuidas ta putši alguspäeval oli sunnitud valitsuse tööd juhtima.

Putši varjud ja valitsusjuhi roll

1991. aasta 19. augustil, mil Moskvas algas putš, viibis Savisaar parasjagu ära. Leimann, keda Savisaar oli varem määranud oma asendajaks, võttis juhtimise üle. «Esimest putšipäeva juhatasin nii palju, kui seal juhatada andis, kuni õhtuni välja. Siis tuli Savisaar tagasi,» rääkis Leimann. Tema sõnul oli eelnevalt plaanitud delegatsiooniga Moskvasse sõita, kuid putši puhkemine tühistas kõik kohtumised.

Leimann meenutas toonast poliitilist atmosfääri, kus Eesti esindajad olid hakanud kohtumistel istuma teiste riikide esindajatega ühe pika laua taga, mis tekitas tunde, justkui Eesti oleks juba iseseisev riik. Siiski rõhutas ta, et 20. august 1991 ei olnud ette planeeritud kuupäev. «Me tahtsime vabaks saada küll, aga meil mingit kuupäeva ei olnud, et me siis saame vabaks. Nii et ajalugu on ikkagi ka juhuse mäng,» tõdes Leimann.

Ühiskondlik valmisolek ja järgnenud raskused

Vaatamata määramatusele oli ühiskonnas Leimanni hinnangul sügav soov taastada sõjaeelne Eesti Vabariik. Nõukogude süsteemi läbikukkumine oli muutunud ilmselgeks, kuid rahvusvaheline toetus jäi esialgu ettevaatlikuks.

Pärast iseseisvumist ootasid Eestit ees majanduslikud katsumused, sealhulgas sidemete katkemine Nõukogude Liiduga ja hüperinflatsioon. Leimann nentis, et üleminekuperioodi õnnestumine sõltus suuresti inimeste kannatlikkusest. «Rahvas tuli ikka paremini kaasa. Rahvas oli ikka nõus kannatama,» meenutas ta.