Jaak Aab: sotsiaaldemokraadid pakuvad energiahindade tõusu leevendamiseks kolm meedet

Sotsiaaldemokraatide esindaja Jaak Aab nõuab valitsuselt samme energiahindade kallinemise leevendamiseks. Erakond pakub võrgutasust vabastamist, diisliaktsiisi ajutist langetamist ja kaugkütte käibemaksu vähendamist.

Riigikogu sotsiaaldemokraat Jaak Aab leiab, et valitsus ei saa energiahindade tõusu ajal pealtvaatajaks jääda. Tema sõnul ei jaksa riik kogu kallinemist enda kanda võtta, kuid pered ja ettevõtted ei tohi sellega üksi jääda.

Statistikaameti andmetel pöördus inflatsioon septembris taas tõusule. Aastaga kasvasid transpordikulud 7,4 ja eluasemekulud 14,9 protsenti. Bensiin kallines 33,8, diisel 58 ja torugaas 44,5 protsenti. Ainuüksi augustiga võrreldes läks torugaas 22,2 protsenti kallimaks.

Gaasi hind Euroopa börsil on aastaga tõusnud 32 eurolt 88 euroni megavatt-tunni eest. Aab seostab seda USA ja Iraani konflikti mõjuga energiaturgudele. Energeetikaekspert Marko Allikson ütles "Esimeses stuudios", et praeguse gaasihinna juures maksab sellest toodetud elekter 200 eurot megavatt-tunni eest.

Kolm sotsiaaldemokraatide ettepanekut

Esiteks soovivad sotsiaaldemokraadid vabastada kodutarbijad ja ettevõtted kolmeks talvekuuks võrgutasust, mis moodustab praegu ligi neljandiku keskmisest elektriarvest. Katteallikaks pakub Aab talviste hinnatippude tõttu kasvavat käibemaksulaekumist ning lühiajaliselt ka Eleringile ülekoormustasuna laekunud raha. Taastuvenergiatasu tuleks tema hinnangul edaspidi katta CO kvoodikaubanduse tuludest.

Teiseks on riigikogus eelnõu diisliaktsiisi langetamiseks Euroopa Liidu lubatud miinimumini, 428 eurolt 330 eurole tuhande liitri kohta. Aktsiis väheneks 9,8 senti liitri kohta ja langus kehtiks 2026. aasta novembri algusest 2027. aasta aprilli lõpuni. Aab põhjendab diislit sellega, et selle hinnatõus on bensiinist märksa suurem ja kütust kasutatakse enim veonduses.

Aabi arvutuse järgi toob bensiini ja diisli hinnatõus riigieelarvesse aastas ligikaudu 170 miljonit eurot rohkem käibemaksu kui 2025. aasta septembri hindade juures, kuue kuuga umbes 85 miljonit. Aktsiisilangetus maksaks koos kaudsete mõjudega umbes 60 miljonit eurot. Ta hoiatab, et kui naabrid aktsiisi langetavad, võivad rahvusvahelised vedajad tankida Lätis, Leedus või Poolas ja Eesti kaotab maksutulu ka muutumatu määra juures.

Kolmandaks pakutakse kaugkütte käibemaksu langetamist 24 protsendilt üheksale. Rahandusministeerium hindas esialgse ettepaneku aastakuluks 55 miljonit eurot ja küsis, miks peaksid soodustust saama ka ettevõtted. Juunis esitatud uus eelnõu näeb üheksaprotsendilise määra ette ainult eluruumide kütmiseks ning hõlmab lisaks kaugkütte maagaasi, küttepuid, puitbriketti, graanuleid ja hakkpuitu. Sarnane erand kehtis Eestis kuni 2007. aasta juulini. Lätis on kaugkütte käibemaks 12 protsenti.

Kriitika valitsuse eelarve aadressil

Aabi sõnul pole valitsus hinnatõusu leevendamiseks seni meetmeid rakendanud. Tulevase aasta riigieelarve majade soojustamise osas valmistab tema hinnangul pettumuse: renoveerimistoetuste määrad on varasemast väiksemad ega arvesta piirkondlikke erinevusi korteriomanike maksevõimes.

Aab märgib, et kaugkütte käibemaksulangetuse esialgne kulu oli ligikaudu 14 korda väiksem kui Reformierakonna maksuküüru kaotamise kulu. Tema sõnul võidaksid soojamaksu langusest suhtena sissetulekusse enim madalapalgalised ja pensionärid. Sotsiaaldemokraadid on valmis arutama ka sihitud ajutist abi, kui valitsus eelistab seda maksulangetusele, kuid abi peab jõudma inimesteni eesoleval küttehooajal.