Jaak Aab: energiahindade tõus nõuab Eestis kiiret sekkumist

Sotsiaaldemokraatide esindaja Jaak Aab nõuab valitsuselt kohest tegutsemist, sest gaasi hind on aastaga peaaegu kolmekordistunud ja kütuste hinnad tõusevad. Ta esitab konkreetsed ettepanekud võrgutasu, diislikaktsiisi ja küttes kasutatava käibemaksu kohta.

Sel talvel ei jõua enam ei majasid soojustada, katlamaju ümber ehitada ega uusi tuuleparke ja akusid rajada. Osa hinnatõusust jääb paratamatult perede ja ettevõtete kanda, kuid riik ei saa jääda pealtvaatajaks, kirjutab sotsiaaldemokraatide esindaja Jaak Aab.

Statistikaameti andmetel tõusis septembris inflatsioon taas. Aasta jooksul kallines transport 7,4%, eluaseme kulud 14,9%. Bensiin tõusis 33,8%, diisel 58% ja maagaas 44,5%. Ainuüksi augustiga võrreldes läks maagaas 22,2% kallimaks.

Aasta eest maksis gaas Euroopa börsil megavatt-tunni eest 32 eurot, nüüd 88 eurot. Aab seostab hinnatõusu USA ja Iraani konfliktiga energiaturgudel. Eesti valitsus sellele konfliktile mõju ei avalda, kuid hinnatõusu leevendamiseks on tal vahendeid.

Energiaekspert Marko Allikson ütles ETV saates "Esimene stuudio", et praeguse gaasihinna juures maksab sellest toodetud elekter 200 eurot megavatt-tunni eest. Mida külmem on talv, seda suurem on energianõudlus ja surve gaasihinnale. Tipptundidel tuleb aga kasutada rohkem just gaasist toodetud elektrit.

Gaasi kallinemine tabab ka kaugkütet. Eriti valusalt puudutab see piirkondi, kus gaas on põhikütus või aitab talvised tipukoormused katta. Puidu hind tõuseb samuti, sest gaasi asendajana kasvab nõudlus puiduhakke ja pelletite järele nii Eestis kui mujal Euroopas.

Diislikütuse kallinemine suurendab kulusid veondusele, ühistranspordile ja põllumajandusele. Poeletid saavad kaupa valdavalt diislivedudel, gaasi hind mõjutab omakorda väetiste tootmist. Energiakriis jõuab seega ka nende peredeni, kes ise ei kasuta ei gaasi ega diislit.

Pikaajalised lahendused neid arveid ei tasu

Valitsus pole hinnatõusu leevendamiseks siiani midagi ette võtnud. Riigi võimalused on piiratud ja eelarve seis keeruline, kuid lahendusi on.

Pikemas perspektiivis tuleb suurendada oma taastuvelektri tootmist ja salvestusvõimsust, soojustada hooneid, viia katlamajad odavamatele kütustele ning vahetada autod väiksema kütusekuluga vastu.

Valitsuse järgmise aasta eelarve hoonete soojustamise osas on pettumust valmistav. Renoveerimistoetuste määrad on varasemast madalamad ega arvesta piirkondlikke erinevusi korteriomanike maksevõimes. Need otsused tuleks ja tuleb muuta.

Kuid tulevaseks talveks ei jõua enam hooneid soojustada ega uusi tuuleparke ja akusid valmis ehitada. Pered ja ettevõtted peavad hakkama saama juba praegu.

Sotsiaaldemokraadid esitasid Riigikogule ettepaneku vabastada koduse tarbimise ja ettevõtete elektriarvetelt võrgutasu kolmeks talvekuuks. Praegu moodustab see ligi veerandi keskmisest elektriarvest. Talvised elektrihinna tipud suurendavad ka käibemaksu laekumisi, mida saaks kasutada kulude katteallikana. Erandkorras võiks ühe lühiajalise allikana kasutada ka Eleringi võrgu ülekoormustasust laekunud vahendeid.

Taastuvenergia tasu tuleks tulevikus katta CO2 kvootide müügist saadavast tulust. Kvootide süsteemi mõte on, et saastajad maksavad ja raha suunatakse majanduse moderniseerimiseks, sealhulgas taastuvenergia osakaalu suurendamiseks.

Kas on õige suunata suur osa kvootidest tulust üldiste eelarvekulude katteks ja panna taastuvenergia toetus tarbijate kanda? Meie hinnangul tuleks seda lähenemist muuta. See aitaks vähendada elektriarveid ka pikemas perspektiivis.

Ajutine diislikaktsiisi langetus

Teiseks esitasime eelnõu diislikütuse aktsiisi langetamiseks Euroopa Liidu lubatud miinimumini: praeguselt 428 eurolt tuhande liitri kohta 330 euroni. Aktsiis langeks 9,8 senti liitri kohta.

Miks diisel, mitte bensiin? Diislikütuse hind on tõusnud oluliselt rohkem ja just seda kasutatakse enim kaubaveol. Diislihinna pidurdamine aitab seega piirata ka teiste kaupade ja teenuste kallinemist.

Ettepanek on langetada aktsiisi kuueks kuuks, novembri algusest 2026 kuni aprilli lõpuni 2027. Nii piiratakse eelarvekulusid ega soodustata fossiilkütuse pikaajalist kasutamist. Kui konflikt vaibub ja hinnad langevad, muutub ajutine meede ise üleliigseks.

Katteallikas on olemas. Kui tarbimine jääb samaks, toob bensiini ja diislikütuse aastane hinnatõus riigieelarvesse ligikaudu 170 miljonit eurot rohkem käibemaksu kui 2025. aasta septembri hindadega. Kuue kuu peale teeb see umbes 85 miljonit eurot. Aktsiisi langetus koos kaudsete mõjudega maksaks umbes 60 miljonit eurot.

Maksulaekumised sõltuvad muidugi tarbimisest. Kui naaberriigid aktsiisi langetavad, võivad rahvusvahelised vedajad hakata tankima Läti, Leedu või Poola asemel. Siis kaotaks Eesti maksutulu ka muutumatu aktsiisimäära korral. Ka tegevusetusel on oma hind.

Kolmandaks pakkusime juba eelmisel talvel välja langetada kaugkütte käibemaksu 24%-lt 9%-le. Lätis on standardmäär 21%, kuid kaugküttele kehtib soodsam 12%. Kaugküttehindu reguleerib konkurentsiamet, seega jõuab maksulangus täies ulatuses lõpptarbijani.

Rahandusministeerium hindas meie esialgse ettepaneku kulu 55 miljonile eurole aastas ja küsis, miks peaksid soodustust saama ka ettevõtted. Võtsime kriitika arvesse ja esitasime juunis uue eelnõu, mis näeb 9-protsendilise käibemaksumäära ette ainult elamute kütmisele.

Sarnane erand kehtis Eestis kuni 2007. aasta juulini: ettevõtted maksid soojusenergia eest standardmäära, eraisikud ja korteriühistud soodsamat määra. Soodustuse kulu eratarbijatele oleks oluliselt madalam kui esialgsed 55 miljonit eurot.

Et tagada võrdsed tingimused erinevate küttelahendustega kodanikele, hõlmab eelnõu lisaks kaugküttele ka maagaasi, küttepuud, puidubriketid, pelletid ja puidukreeksi.

Elamukütte maksulangusest saaksid sissetulekutega suhtes enim kasu väiksema sissetulekuga inimesed ja pensionärid, kelle eelarves on kommunaalkulud suurima osakaaluga. Võrdluseks: Reformierakonna maksukoorma kaotamisest said enim kasu suurema sissetulekuga inimesed. Samas oli meie esialgne kütteettepanek ligi 14 korda odavam kui see maksureform. See on valitsuse prioriteetide küsimus.

Kõik leibkonnad ei vaja abi ühtmoodi. Käibemaksu langetamine on siiski lihtne meede, mida saab rakendada palju kiiremini kui uut toetussüsteemi üles ehitada. Oleme valmis arutama ka sihtotstarbelist ajutist abi, kui valitsus eelistab seda maksusoodustustele. Oluline on, et toetus jõuaks inimesteni juba eelseisval küttehooajal.

Sotsiaaldemokraatide ettepanekuid võib toetada või vaidlustada, kuid meie pakkusime välja konkreetsed lahendused koos võimalike rahastusallikatega. Valitsus ei saa mõjutada talveilma ega Hormuzi väina konflikti lõppu, kuid see, kas energiakriisis saavad toetust pered ja ettevõtted, eriti kõige haavatavamad, sõltub otseselt valitsuse otsustest. Pall on valitsuse käes.