Jäägrikriis 1993: kuidas Pullapää sündmused panid proovile Eesti riigi kaitsevõime

1993. aasta suvel lahvatanud jäägrikriis oli vastsündinud Eesti riigi üks keerulisemaid katsumusi, mis tõi esile sügavad lõhed kaitsejõudude struktuuris. Sündmused, mis said alguse Pullapäält, kulmineerusid hiljem relvastatud vastasseisu ja jäägrikompanii laialisaatmisega.

Eesti kaitsejõudude loomine 1990ndate alguses oli keeruline protsess, kus erinevad visioonid ja poliitilised huvid tihti põrkusid. Olukorda komplitseeris tõsiasi, et Vene väed viibisid Eestis kuni 1994. aasta augustini. Üks ärevamaid hetki selles protsessis oli 1993. aasta suvel lahvatanud jäägrikriis, mis pani toona ametisse astunud Mart Laari valitsuse tõsise proovi ette.

Kaitsejõudude ülesehitamise valu

Pärast 1992. aasta septembri Riigikogu valimisi peaministriks saanud 32-aastane Mart Laar meenutas, et valitsuse töö algas kriiside lahendamisega. "Kaks kõige targemat nõuannet oli, et ära pabistada ja ka halb otsus on parem kui otsustamatus," kirjeldas Laar toonast atmosfääri. Üheks teravaks küsimuseks kujunes jäägrikompanii staatus, mis oli loodud Kaitsealgatuskeskuse initsiatiivil. Kompanii väljaõpe erines tavapärasest, tuginedes Iisraeli mudelile, kus rõhk oli hajutatud juhtimisel ja iseseisval taktikal.

Kompanii juhiks olnud Asso Kommer kirjeldas, et jäägriüksus pidi esialgsete plaanide kohaselt tegutsema rannakaitseüksusena, kuid segadused käsuliinides viisid peagi konfliktideni. Üksuse staap asus Pullapääl, kuid riigi noorus ja killustunud struktuurid tekitasid olukorra, kus tihti ei olnud selge, kes kellele allus.

Paldiski läbikukkunud operatsioon

Kriis eskaleerus, kui jäägrikompanii saadeti Paldiskisse linnakut üle võtma. Operatsioon kukkus läbi, kuna kohalikud jõud polnud plaanidest teadlikud ning tekkis relvastatud vastasseis. Praegune Riho Ühtegi märkis, et kriisi ajal puudusid toimivad infokanalid ning jäägrid võtsid otse ühendust peaministriga, mööda minnes Kaitseväe peastaabist. Laari sõnul oli see vajalik samm, et hoida ära olukorda, kus riigis tegutsesid paralleelsed ja kontrollimatud relvastatud struktuurid.

Kommer ja tulevahetus Tallinnas

Olukord muutus kriitiliseks 1993. aasta sügisel, kui jäägrikompanii keeldus laiali minemast ja asus ise vahendeid otsima, sealhulgas valvates EMEX-i ladusid. Riho Ühtegi sõnul oli Vene eriteenistustel huvi jäägrite tegevust mõjutada, ehkki täpset mõju ulatust on tagantjärele raske hinnata. Konflikt kulmineerus 26. novembril 1993. aastal Tallinnas, kui toimus tulevahetus politseinike ja Kommeri vahel.

Koit Pikaro, kes toona politseioperatsioonis osales, nentis aastaid hiljem: "Meie ainuke viga oli see, et me ei olnud valmis, et kurjategija hakkab kesklinnas politseinikke tulistama." Kommer ise on väitnud, et tulevahetuse provotseeris politsei. Pärast seda vahejuhtumit ja Kommeri kinnipidamist lakkas jäägrikompanii kui organiseeritud jõud olemast.