Ivar Värk: Eesti peab enne uute kopterite ostmist analüüsima süsteemi kitsaskohti

Endine politsei- ja piirivalveameti lennusalga juht Ivar Värk kritiseerib riigi plaani investeerida veerand miljardit eurot uutesse kopteritesse, seades kahtluse alla, kas probleem on masinate vanuses või hooldussüsteemi ebatõhususes. Värk rõhutab, et enne suurte hangete tegemist tuleb lennuvõimekus siduda tervikliku riigikaitse- ja tervishoiustrateegiaga.

Eestis kavandatav 250 miljoni eurone investeering uude lennuparki tekitab vajaduse küsida, kas keskendume õigele probleemile, kirjutab endine politsei- ja piirivalveameti (PPA) lennusalga juht Ivar Värk. Eesmärk uuendada riigi lennuvõimekust viie uue kopteri ja seirelennukiga on küll põhimõtteliselt toetatav, kuid masinate soetamine iseenesest ei pruugi lahendada süsteemi sügavamaid tõrkeid.

Praeguste AW139 kopterite kasutuskindlus on madal, millele on tähelepanu juhtinud ka PPA lennusalga juht Rain Jõeveer. Värk märgib siiski, et probleem ei peitu mitte lennumasinate tehnilises suutlikkuses, vaid hooldusprotsesside aegluses. Praegused riiklikud hanke- ja menetlusreeglid muudavad hoolduse bürokraatlikuks, mistõttu võivad kopterid seista maas kuid, samas kui erasektoris lahendatakse sarnased tööd oluliselt kiiremini. See viitab vajadusele muuta protsesse, mitte tingimata ainult tehnikat.

Siseminister Igor Taro on samuti tunnistanud, et hooldusperioodid venivad sageli liiga pikaks. Värk rõhutab, et enne uue tehnika hankimist tuleb analüüsida, kas universaalne lennukipark on kõigi ülesannete, olgu selleks piirivalve, merepääste või kiirabiteenus, jaoks parim lahendus. Tema sõnul on kopterid vaid osa tervikust, mis peab sobituma Eesti haiglavõrgu arengukava ja riigikaitse strateegiatega.

Eesti peab vältima olukorda, kus iga ametkond arendab oma võimekust eraldi. Suurinvesteeringu puhul peab lisaks masinatele ostma ka tõhusamaid protsesse, mis tagaksid pikemaajalise kasu riigi turvalisusele ja päästevõimekusele, mitte ainult ei täidaks ühe ministeeriumi lühiajalisi vajadusi.