Itaalia survestab EL-i järgmises eelarves rohekriteeriumeid nõrgendama

Itaalia on Politico andmetel alustanud aktiivset lobitegevust, et nõrgendada keskkonnatingimusi EL-i 2028-2034. aasta eelarves. Rooma sihib eelkõige „Do No Significant Harm" põhimõtet, mis seoks kogu EL-i eelarve kulutamise rohekriteeriumitega. Vastasseis Põhjamaade blokiga, kes nõuab rangemaid tingimusi, ähvardab juba niigi keerulisi läbirääkimisi ligi kahe triljoni euro üle.

Itaalia on asunud aktiivselt takistama uue keskkonnatingimuse kehtestamist EL-i järgmises pikaajalises eelarves, teatas Politico anonüümsetele allikatele tuginedes. Rooma siht on nõrgendada nn „Do No Significant Harm" (DNSH) põhimõtet, mille Euroopa Komisjon tahab siduda 2028-2034. aasta eelarvega, peaaegu kahe triljoni euro suuruse kavaga, tervikuna.

Mis on DNSH ja miks see vaieldav on

Komisjon võttis DNSH põhimõtte kasutusele 2020. aastal Euroopa roheleppe kõrghetkel. Idee on lihtne: EL-i rahastatud projektid ei tohiks töötada vastu liidu kliima- ja loodushoiueesmärkidele, sealhulgas fossiilkütustest loobumisele. Praegu kehtib see nõue vaid osale programmidest ja sisaldab mitmeid erandeid. Komisjon soovib seda nüüd tervele eelarvele laiendada, välja arvatud kaitsekulud ja kriisiolukorrad.

Itaalia parempoolne valitsus leiab, et selline lähenemine jätaks terveid majandussektoreid, eelkõige raske töötleva tööstuse ning suured taristuprojektid, Euroopa rahast ilma. Giorgia Meloni sõnastas juunis parlamendi ees Itaalia positsiooni selgelt: «Maailmas, kus Ameerika Ühendriigid ja Hiina suunavad oma tööstuse ja konkurentsivõime tugevdamiseks miljardeid ja miljardeid eurosid, ei saa Euroopa ise muutuda takistuseks omaenda tööstusele ja konkurentsivõimele.»

Rahulolematuse märgiks jättis Itaalia eelmisel kuul hääletusel, mis puudutas laiemat DNSH põhimõtet sisaldavat teksti, erapooletuks. Seda kinnitasid kolm EL-i diplomaati.

Komisjon tegi järeleandmisi, kuid Roomale ei piisa

Esmaspäeval heaks kiidetud täiendavates suunistes vabastas komisjon DNSH-st juba kaitse-, julgeoleku- ja kriisikulutused, sealhulgas Venemaaga piirnevate piirkondade toetamise. Politico nähtud eelnõus tehti ettepanek lisada erand ka projektidele, millel on ülekaalukas avalik huvi, see avaks ukse näiteks andmekeskustele ja kriitiliste toorainete projektidele.

Rooma soovib aga reegleid veelgi lahjendada ja kavatseb survet avaldada sügisel, kui kõik 27 liikmesriiki hakkavad suuniseid ühiselt arutama, ütles üks asjaga kursis olev EL-i diplomaat. Eesmärk on jõuda kokkuleppele aasta lõpuks; Euroopa Parlament peaks DNSH küsimust liikmesriikidega läbirääkimistel põhjalikumalt arutama 2027. aastal.

Põhjamaad ja rohelised seisavad vastu

Itaalia vastasleeri kuuluvad Põhjamaad, näiteks Taani ja Soome, kes nõuavad hoopis rangemaid tingimusi. Rasmus Nordqvist, Euroopa Parlamendi roheliste fraktsiooni eelarveläbirääkimisi juhtiv Taani europarlamentaar, on seisukohal: «Me ei saa endale lubada EL-i eelarve kasutamist meie planeedi hävitamiseks ning seetõttu on tugevad kaitsemeetmed hädavajalikud.»

Euroopa Keskkonnabüroo looduse, tervise ja keskkonna direktor Faustine Bas-Defossez hoiatas, et järeleandmised lähevad maksumaksjatele kalliks maksma: «DNSH põhimõtte eesmärk on tagada, et avalik raha toetaks Euroopa eesmärke, mitte ei töötaks neile vastu. Iga uus erand nõrgestab seda kaitsemehhanismi, raiskab maksumaksjate raha ning muudab Euroopa kliima-, looduse- ja saastekriiside suhtes vähem vastupidavaks.»

Itaalial on samas tugev liitlane Euroopa Parlamendi suurimas, Euroopa Rahvapartei (EPP) fraktsioonis, mis tegi eelmisel kuul samuti ettepaneku DNSH tingimust eelarvest leevendada. Janusz Lewandowski, endine EL-i eelarvekomissar ja praegune Euroopa Parlamendi eelarvekomisjoni aseesimees Poolast, kes juhtis selle ettepaneku koostamist, märkis: «Neid põhimõtteid tuleks kohaldada seal, kus see on teostatav ja asjakohane, ning need ei tohiks tekitada liikmesriikidele ega lõppkasusaajatele täiendavat halduskoormust.»