Itaalia kavandab Roomas miljarditesse ulatuvaid lisaenergia- ja kaitsekulutusi

Itaalia rahandusminister teatas plaanist kasutada Euroopa Liidu eelarvereeglite leevendusi, et suurendada riiklikke kaitse- ja roheenergia investeeringuid. Plaan on tekitanud sisepoliitilisi vaidlusi valitsuskoalitsioonis enne eelseisvat valimisaastat.

Roomas viibiv rahandusminister Giancarlo Giorgetti teatas kolmapäeval parlamendi ees kõneledes, et Itaalia kavatseb kasutada Euroopa Liidu pakutavat eelarvelist paindlikkust uute investeeringute tegemiseks. Riik plaanib järgmise kolme aasta jooksul suunata märkimisväärseid summasid roheenergiasse ja kaitsevõimesse, olles saanud Brüsselilt loa jätta need väljaminekud tavapäraste riiklike defitsiidinäitajate ja rangete kulupiirangute alt välja.

Valitsus kavatseb esitada Euroopa Komisjonile ametliku taotluse hiljemalt augusti keskpaigaks. Giorgetti sõnul taotletakse 0,6 protsendi suurust sisemajanduse koguprodukti (SKP) panust roheenergia projektidesse ning 0,9 protsenti kaitsevaldkonda. Minister märkis, et täiendav kaitsekulutus «hõlmab nii uusi mitmeaastaseid investeerimisprogramme kui ka ettepanekuid olemasolevate õigusaktidega juba ette nähtud ressursside ümberjagamiseks».

Kaitsekulutuste poliitiline hind

Kavandatud kulutused on tekitanud pingeid valitsuskoalitsioonis, mis valmistub eelseisvaks valimisaastaks, kus peaminister Giorgia Meloni soovib kindlustada teist mandaati. Koalitsioon on kaitsekulutuste osas lõhenenud, eriti erakonnas Liiga, kuhu kuulub ka rahandusminister ise. Liiga on korduvalt kampaania korras vastustanud kaitse-eelarve suurendamist Venemaa ohuga seotud argumentidele tuginedes.

Valitsuskoalitsioon seisab silmitsi ka kasvava survega parempoolselt Rahvusliku Tuleviku erakonnalt, mida juhib endine kindral Roberto Vannacci. Arvamusküsitlused näitavad, et erakond võtab toetust teistelt koalitsioonijõududelt, muutes eelarveotsused poliitiliselt riskantseks.

Energiasõltumatuse ja kaitse eesmärgid

Itaalia kaitsekulutused ulatuvad 2025. aastal 2 protsendini SKP-st, mis asetab riigi alliansi lõpuossa, samas kui NATO ootab liitlastelt jätkuvalt suuremaid kaitsekulutusi. Praegune algatus on suunatud ka fossiilkütustest sõltuvuse vähendamisele, mida kiirendasid Lähis-Ida konfliktist tulenenud naftahinna kõikumised. Välisminister Antonio Tajani on viidanud võimalusele kasutada Euroopa Liidu odavaid laene kaitsevaldkonna rahastamiseks, kuid täpseid summasid ja jaotust pole valitsus veel kinnitanud.