Islandi valijad hääletasid napilt Euroopa Liiduga liitumiskõneluste taasalustamise vastu

Islandi valijad lükkasid 52,8-protsendilise toetusega tagasi ettepaneku taasalustada liitumiskõnelusi Euroopa Liiduga. Riigi elanikud eelistasid säilitada praeguse tiheda majandusliku integratsiooni, ilma et nad vajaksid täisliikmesuse staatust.

Islandi valijad otsustasid referendumil mitte taasalustada Euroopa Liiduga liitumiskõnelusi, jättes tulemuseks 52,8 protsenti vastuhääli 47,2 protsendi poolthäälte vastu. Kuigi hääletus on Brüsseli jaoks ebamugav, ei saa seda võrrelda Brexiti-laadse suveräänsusliikumisega, kuna Islandi ja Euroopa Liidu vahelised suhted on juba praegu tihedad ja toimivad.

Euroopa Liit peab Islandit strateegiliselt väärtuslikuks partneriks, eriti seoses Arktika piirkonna kasvava tähtsusega. Liitumise pooldajad nägid selles võimalust tugevdada riigi julgeolekut, kuid vastuhäälte ülekaal näitas, et enamik islandlasi ei soovi muutusi praeguses mudelis.

Staatus quo eelis

Islandi elanikud on juba osa Euroopa Majanduspiirkonnast (EEA) ja Schengeni viisavabast tsoonist. See tähendab, et riik on sisuliselt ühtse turu osa, aktsepteerides kaupade, kapitali ja inimeste vaba liikumist. Ligikaudu 75 protsenti Euroopa Liidu õigusaktidest on Islandi siseriiklikus õiguses juba rakendatud. Erinevalt paljudest kandidaatriikidest ei vaja Island Euroopa Liidu struktuurifonde oma infrastruktuuri arendamiseks, mistõttu puudub riigil tugev majanduslik surve täisliikmesuseks.

Referendumi tulemusi kommenteerisid mitmed Euroopa poliitikud. Marine Le Pen nimetas tulemust märgiks vabaduse ja suveräänsuse poole püüdlemisest. Nigel Farage tervitas islandlaste otsust kui nende iseseisvuse säilitamist. Samas leidus ka kriitilisi noote: Euroopa Parlamendi saadik Saskia Bricmont nentis, et «Euroopa Liit ei inspireeri inimesi enam», ning Sandro Gozi nimetas tulemust «hoiatavaks signaaliks, mida Euroopa peaks tõsiselt võtma».

Kalatööstuse mured

Üks peamisi argumente liitumise vastu oli hirm kalatööstuse pärast. See sektor moodustab 15 protsenti Islandi SKP-st ja 40 protsenti ekspordituludest. Vastased hoiatasid, et ühinemine Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitikaga tooks kaasa samasuguseid konflikte, nagu toimusid 1960. ja 70. aastate «tursasõdade» ajal Ühendkuningriigiga. Samuti ilmnes selge lõhe pealinna Reykjavíki, kus toetati liitumist turvalisuse kaalutlustel, ning maapiirkondade vahel, kus elanikkond hääletas valdavalt vastu.

Õigusteadlane Alberto Alemanno rõhutas, et tulemus ei tähenda Euroopa integratsiooni hülgamist, vaid pigem teistsugust suhtumist. «See näitab, et tihe integratsioon ilma liikmesuseta võib olla stabiilne, usaldusväärne ja poliitiliselt atraktiivne,» märkis ta.