Islandi vaalapüügi tulevik sõltub 29. augusti rahvahääletusest

Islandi ärimees Kristján Loftsson seisab silmitsi oma äri suurima ohuga, kui riik otsustab 29. augustil, kas jätkata Euroopa Liiduga liitumiskõnelusi. EL-i reeglid keelavad vaalapüügi, mis tähendaks lõppu Loftssoni juhitud ettevõtte Hvalur hf. tegevusele.

Islandil toimuv 29. augusti rahvahääletus Euroopa Liiduga liitumiskõneluste alustamise üle võib lõplikult sulgeda riigi vaalapüügitööstuse. Kristján Loftsson, 83-aastane ärimees ja ettevõtte Hvalur hf. juht, jälgib protsessi tähelepanelikult, kuna EL-i õigusaktid keelavad vaalade küttimise. Kui Island peaks ühinema Euroopa Liiduga, jõustuksid ka liidu ranged looduskaitse direktiivid, mis keelavad kõigi vaalaliste, sealhulgas delfiinide ja pringlite püügi või tapmise.

Kommertspüügi majanduslikud raskused

Loftssoni juhitud Hvalur hf. on Islandi ainus ettevõte, mis tegeleb kommertsliku vaalapüügiga. Selle laevad, Hvalur 8 ja Hvalur 9, on sel suvel küttinud juba üle 50 finnvaala. Kuigi ettevõttel on sel aastal luba püüda kuni 150 isendit, on äritegevus muutunud keeruliseks. Aastatel 2011-2021 tekitas ettevõtte vaalapüügioperatsioon ligi 21 miljoni euro suuruse kahjumi. Islandi siseturul puudub märkimisväärne nõudlus vaalaliha järele, mistõttu on Loftsson otsinud alternatiivseid lahendusi, sealhulgas plaani töödelda vaalaliha rauapulbriks, mida turustada toidulisandina aneemia vastu.

«See on üks suurimaid terviseprobleeme maailmas, rauapuudus. See on meil võtnud viis, kuus aastat ja tunneme, et oleme nüüd meetodi leidnud,» ütles Loftsson oma äriplaani kohta.

Poliitilised erimeelsused

Rahvahääletus on polariseerinud Islandi ühiskonna. Konservatiivse Iseseisvuspartei liige ja endine keskkonnaminister Guðlaugur Þór Þórðarson usub, et liitumine Euroopa Liiduga tähendaks vaalapüügi lõppu, kuna läbirääkimistel ei oleks võimalik selles küsimuses erandit saada.

«Ma arvan, et meil pole mingit võimalust saada erandit,» sõnas Þórðarson. Tema hinnangul on vaalapüük vajalik vaalapopulatsiooni kontrollimiseks, mis võib vastasel juhul ohustada Islandi kalatööstust, mis moodustab ligi kümnendiku riigi sisemajanduse koguproduktist.

Samas kritiseerivad vaalapüüki nii loomaõiguslased kui ka mitmed avaliku elu tegelased. Aktivistid, sealhulgas organisatsiooni Hard To Port asutaja Arne Feuerhahn, on aastaid dokumenteerinud püügimeetodeid, nimetades neid julmadeks ja tehniliselt vananenuteks. Vaalapüügi pooldajad aga rõhutavad, et tegemist on rahvuslike huvide ja ressursside kontrolliga, mida ei tohiks välisjõududele loovutada.