Islandi referendum: Ühendriikide presidendi retoorika Gröönimaa suunal mõjutab hääletajaid

Islandi valijad suunduvad peatselt toimuvale referendumile, et otsustada liitumiskõneluste taasalustamise üle Euroopa Liiduga. Arutelusid on ootamatult mõjutanud USA presidendi Donald Trumpi korduvad avaldused Gröönimaa strateegilise kontrolli kohta.

Islandi valijad suunduvad peatselt toimuvale referendumile, et anda oma hääl küsimuses, kas riik peaks taasalustama Euroopa Liidu liitumisläbirääkimisi. Kuigi debatti on pikalt varjutanud majanduslikud erimeelsused, nagu kalanduskvoodid, on viimastel nädalatel fookus nihkunud julgeolekukoostööle ja piirkondlikule stabiilsusele.

Julgeolekuküsimused ja Arktika strateegia

Referendumi eel on oluliseks kõneaineks tõusnud Ühendriikide presidendi Donald Trump sõnavõtud Gröönimaa staatuse kohta. President on korduvalt avaldanud arvamust, et piirkond peaks kuuluma USA kontrolli alla. Dagur Eggertsson, endine Reykjavíki linnapea ja üks «Jah»-kampaania eestvedajaid, märgib, et see on muutnud valijate suhtumist välispoliitikasse.

«See teema ei ole lõpetatud,» sõnas sotsiaaldemokraadist parlamendiliige Eggertsson, viidates USA püüdlustele Gröönimaa suunal, mille rannik asub Islandist vähem kui 300 kilomeetri kaugusel. Tema hinnangul on säärane geopoliitiline surve muutnud Euroopa Liidu ja ühtsema julgeolekuruumiga liitumise vajalikumaks kui varem.

Suveräänsuse ja majanduse vastasseis

Kõik poliitilised jõud ei ole aga liitumise poolt. Parlamendiliige Guðlaugur Þór Þórðarson, kes kuulub konservatiivsesse Iseseisvusparteisse, rõhutab, et Islandi julgeolek on tagatud NATO ja kahepoolse kaitselepingu kaudu Ühendriikidega, mitte Brüsseli otsuste kaudu. Kuigi ta nimetab USA presidendi Gröönimaa-teemalisi väljaütlemisi «ennekuulmatuks», leiab ta, et Island peaks säilitama oma sõltumatuse.

Bifrösti Ülikooli politoloogiaprofessor Eiríkur Bergmann märgib, et suveräänsus on olnud Islandi poliitilise diskussiooni keskmes alates iseseisvumisest 1944. aastal. Mõlemad leerid kasutavad tema sõnul sarnaseid argumente, väites kas liitumise või sellest keeldumise kasuks, lähtudes riiklikust identiteedist.

Majanduslikud tegurid, sealhulgas inflatsioon, mõjutavad samuti valijate meelsust. «Jah»-leeri toetajad näevad euros ja EL-i stabiilsuses võimalust ohjeldada hinnatõusu, samas kui väljaspool Reykjavíki piirkonda on tugev vastuseis kalandus- ja põllumajanduspoliitika võimalike muudatuste suhtes. Küsitlused näitavad keskpaigast alates 51,5-protsendilist toetust liitumiskõneluste taasalustamisele.