Islandi opositsiooniliider: eelseisev EL-i rahvahääletus ei ole siduv

Islandi Keskpartei juht Sigmundur Davíð Gunnlaugsson leiab, et 29. augustil toimuv referendum Euroopa Liiduga liitumise läbirääkimiste taasalustamise üle ei kohusta valitsust tegelikuks ühinemiseks.

Islandi pealinnas Reykjavíkis on poliitiline pinge kruvimas enne 29. augustil toimuvat rahvahääletust, kus kodanikud peavad vastama küsimusele, kas Island peaks taasalustama Euroopa Liidu liikmelisuse läbirääkimisi. Opositsioonilise Keskpartei juht Sigmundur Davíð Gunnlaugsson väidab aga, et isegi kui rahvas hääletab liitumisläbirääkimiste poolt, ei tähenda see automaatselt protsessi jätkamist.

Gunnlaugsson, kes oli Islandi peaminister ajal, kui riik 2015. aastal tollased liitumisläbirääkimised kalapüügikvootide vaidluste tõttu peatas, leiab, et rahvahääletuse küsimus on koostatud liiga ebamääraselt. Tema sõnul võiks valitsus formaalselt täita rahva tahet, kui küsiks Brüsselilt lihtsalt pakkumist ning seejärel otsustaks läbirääkimised taas katkestada.

«Kui ma oleksin hiljem välisminister või peaminister, siis kas ma olen täitnud selle mandaadi, küsides lihtsalt Euroopa Liidult: mida te olete nõus meile andma? Kas mu töö on sellega tehtud?» kommenteeris Gunnlaugsson. Tema hinnangul ei ole praegune sotsiaaldemokraatide juhitud valitsus suutnud selgitada, kuidas nad kavatsevad «jah»-tulemuse korral edasi toimida.

Geopoliitilised pinged ja ränne

Rahvahääletuse eel on esile kerkinud ka laiemad geopoliitilised teemad. Osa Euroopa Liiduga liitumise pooldajaid, sealhulgas endine Reykjavíki linnapea Dagur Eggertsson, on viidanud vajadusele tihendada suhteid blokiga, tuues põhjenduseks USA presidendi Donald Trump varasemad retoorilised avaldused Gröönimaa annekteerimise kohta. Gunnlaugsson suhtub nendesse spekulatsioonidesse skeptiliselt, pidades neid liialduseks ja «trikkideks», mis ei kujuta endast reaalset ohtu.

Samal ajal on Keskpartei ridades kõlanud kriitikat ka Schengeni viisaruumi ja vaba liikumise osas. Erakonna aseesimees Snorri Másson väljendas muret sisserände kasvu pärast, viidates Islandi väiksusele ja unikaalsele kultuuriruumile.

«Oleme väike, 400 000 elanikuga rahvas. Sisserändajate arv on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud,» sõnas Másson. Ta lisas, et kuigi ta ei poolda Euroopa Majanduspiirkonnast lahkumist, vajaks demograafiline kontroll ja vaba liikumise põhimõtted tema hinnangul ümbervaatamist.

Augusti keskpaigas läbi viidud küsitluse kohaselt toetas Euroopa Liiduga läbirääkimiste alustamist 51,5 protsenti vastanutest.