Islandi opositsioon nõuab Euroopa poliitikute eemalehoidmist augusti referendumist

Islandil valmistutakse 29. augustil toimuvaks rahvahääletuseks, kus otsustatakse Euroopa Liiduga liitumiskõneluste taasalustamine. Opositsioon on väljendanud kriitikat protsessi suunal, samas kui valitsus püüab pikaajalisele vaidlusele lõpu teha.

Islandil valmistutakse 29. augustil toimuvaks referendumiks, kus rahvas saab sõna sekka öelda Euroopa Liidu ühinemiskõneluste taasalustamise osas. Kuigi hääletustulemus ei tähenda automaatset liitumist, on see toonud kaasa terava sisepoliitilise vaidluse.

Opositsioonilise Iseseisvuspartei juht Guðrún Hafsteinsdóttir on väljendanud oma muresid seoses Euroopa Liidu suunalise poliitikaga. Hafsteinsdóttir peab küsimust eksistentsiaalseks, viidates Islandi 1200-aastasele ajaloole, millest vaid ligi sajand on möödunud täielikus iseseisvuses.

Valitsuse lubadus ja taust

Referendumi korraldamine on peaminister Kristrún Frostadóttiri juhitud valitsusliidu, mida tuntakse „valküürivalitsuse“ nime all, 2024. aasta lõpus antud lubadus. Frostadóttir loodab, et hääletus aitab pikaajalise ja ühiskonda lõhestava debati lõpetada.

Island esitas EL-iga liitumisavalduse 2009. aastal finantskriisi järel, kuid 2013. aastal läbirääkimised peatati. Tookord said takistuseks peamiselt kalapüügiõigustega seotud vaidlused Brüsseliga ning majanduse taastumine.

Liitumise pooldajad toovad argumendina välja muutunud julgeolekuolukorra Arktikas. Nende hinnangul vajab Island tugevamat tuge Euroopast, eriti kui vaadata geopoliitilisi pingeid seoses Gröönimaa ja USA endise presidendi Donald Trumpi varasemate avaldustega. Vastased aga hoiatavad, et EL-iga liitumine tähendaks otsustusõiguse loovutamist majanduspoliitika ning põllumajanduse küsimustes.

Küsitlused näitavad, et rahva toetus kõneluste taastamisele on jaotunud peaaegu võrdselt. Siiski on selge vastuseis hilisemale, ametlikule liitumisprotsessile endiselt märgatav.