Islandi eelseisev referendum Euroopa Liidu üle võib sõltuda kalandussektorist

Toimuv referendum otsustab Islandi võimaliku liitumise Euroopa Liiduga. Viimaste küsitluste kohaselt on toetajate ja vastaste leeri vahe minimaalne, keskendudes peamiselt kalanduse kontrolli säilitamisele ja majanduslikule stabiilsusele.

Islandi valijaid ootab otsustav hääletus, kus tuleb langetada valik: kas alustada uuesti läbirääkimisi Euroopa Liiduga liitumiseks või jätkata iseseisvat rada. Küsitlused näitavad, et toetajate ja vastaste leeri vahe on minimaalne, kusjuures üks hiljutine uuring andis "jah"-poolele 51,3-protsendilise toetuse.

Kalandus kui suurim takistus

Kalandus ja merendussektor moodustavad ligi 40 protsenti Islandi ekspordist. See on peamine põhjus, miks paljud hääletajad on liitumise suhtes skeptilised, kartes kontrolli kaotamist oma väärtuslike püügialade üle. Euroopa Liidu ühine kalanduspoliitika on aastakümneid olnud tüliõunaks ning opositsioonijuht Guðrún Hafsteinsdóttir on korduvalt rõhutanud, et Islandi veed ei kuulu jagamisele.

Majandus ja julgeoleku küsimused

Pooldajate arvates pakub Euroopa Liit võimalust ohjeldada Islandi volatiilset valuutat ja kõrget elukallidust. Riigi rahandusminister Daði Már Kristófersson väidab, et euro kasutuselevõtt ja tihedamad sidemed tugevdaksid kaubanduspositsiooni. Referendum on osa peaminister Kristrún Frostadóttir valitsuse lubadusest, mis tehti pärast 2024. aastal toimunud erakorralisi valimisi.

Geopoliitiline surve

Peaminister Frostadóttir seisab silmitsi keerulise julgeolekuolukorraga. Arktika piirkonna rivaalitsemine ja Venemaa mereväe aktiivsus on tõstnud Islandi tähtsust rahvusvahelisel areenil. Kuigi Island on NATO asutajaliige, puuduvad riigil oma relvajõud, mis muudab julgeolekukoostöö liitlastega kriitiliseks. Kui hääletus peaks tooma positiivse tulemuse, tähendaks see läbirääkimiste taaskäivitamist Brüsseliga, kuid lõplik liitumine vajaks veel teist referendumit. Eitav vastus tähendaks aga läbirääkimiste peatamist.