Island korraldab laupäeval referendumi EL-i liitumiskõneluste taasalustamiseks

Islandi valijad suunduvad laupäeval hääletuskastide juurde, et otsustada, kas riik peaks alustama uusi läbirääkimisi Euroopa Liiduga ühinemiseks. Referendum ei taga veel liikmesust, vaid annab valitsusele mandaadi võimalike liitumistingimuste üle läbi rääkida.

Islandi kodanikud annavad laupäeval oma hääle küsimuses, kas riik peaks taasalustama liitumisläbirääkimisi Euroopa Liiduga. Tegemist ei ole otsese hääletusega blokiga ühinemise üle, vaid rahvaküsitlusega, mis määrab, kas valitsus tohib alustada ametlikke kõnelusi tingimuste üle.

Islandi peaminister rõhutas uudisteagentuurile AFP antud kommentaaris, et protsess annab riigile võimaluse saada ülevaade kõigist kaasnevatest kohustustest. «See on võimalus, mitte lõplik otsus,» sõnas ta, lisades, et referendum aitab kaardistada nii riske kui ka potentsiaalseid hüvesid.

Majanduslikud ja julgeolekuaspektid

Islandi majanduse olukord on viimastel aastatel olnud keeruline. Hoolimata üldisest kasvust vaevlevad leibkonnad kiire inflatsiooni ja tõusvate laenukulude käes. Keskpank on käesoleval aastal kergitanud intressimäärasid juba kolmel korral, viies need kaheksa protsendini. Need majanduslikud tegurid on muutnud euroalaga liitumise perspektiivi paljude islandlaste jaoks senisest ligitõmbavamaks.

Geopoliitiline olukord on samuti mõjutanud Islandi sisepoliitilist debatti. Venemaa sissetung Ukrainasse on sundinud riike oma kaitsepoliitikat ümber hindama. Samuti on arutelusid mõjutanud Donald Trumpi varasemad avaldused Gröönimaa ostmise kohta, mis on pannud 400 000 elanikuga saareriigi elanikud taas mõtlema oma julgeoleku haavatavusele. Islandil puuduvad kaitsejõud ja riigi julgeolek sõltub suures osas NATO liikmesusest ning 1951. aastal sõlmitud kahepoolsest lepingust Ühendriikidega.

Kalandus kui vaidlusküsimus

Läbirääkimiste üheks keerulisemaks punktiks kujuneb kahtlemata kalandussektor. Kalandus moodustab ligi 40 protsenti Islandi kaubaekspordist ja on rahvusliku identiteedi lahutamatu osa. Paljud islandlased kardavad, et Euroopa Liiduga ühinemine tooks kaasa kontrolli kaotuse territoriaalvete üle, mis viiks konfliktini Brüsseli ühise kalanduspoliitikaga.

Island taotles Euroopa Liidu liikmesust esmakordselt 2009. aastal, vahetult pärast finantskriisi, mis purustas riigi pangandussektori. Läbirääkimised algasid 2010. aastal, kuid need peatati 2013. aastal, kui võimule tuli euroskeptiline valitsus. Kui laupäevane hääletus peaks toetama läbirääkimiste taasalustamist, ootab ees pikk protsess, mis eeldab nii võimalikke põhiseaduse muudatusi kui ka liitumislepingu ratifitseerimist kõigi liikmesriikide poolt.