Irkutski rajoonis kehtestati loomataudi tõttu eriolukord: kavas on kariloomade sundtapmine

Venemaa Irkutski rajoonis on kehtestatud eriolukord sõlmelise dermatiidi puhangu tõttu, mis on sundinud võime ette valmistama kariloomade ulatuslikku hukkamist. Kohalikud võimud on piiranud piirkonnas liikumist, kuid elanike rahulolematus hukkamiskäsu üle on märgatavalt kasvanud.

Venemaa Irkutski rajoonis on 4. septembrist kehtestatud eriolukorra režiim seoses sõlmelise dermatiidi puhanguga, mis on sundinud piirkonna võime alustama kariloomade sundhukku. Rajooni juht Leonid Frolov teatas, et viiruse leviku peatamiseks on vältimatu nakatunud loomade hävitamine, ehkki see on tekitanud kohalikes elanikes teravat pahameelt.

Kriitiline olukord on tekkinud eelkõige Butõrki ja Kotõ külades, kus veterinaarametnikud on tuvastanud kaheksa epitsentrit. Võimud on piirkonda juba toimetanud vajaliku tehnika ja põletusmaterjalid. Igor Kobzev, Irkutski oblasti kuberner, on olukorraga tutvumiseks piirkonda saabunud, püüdes olukorda rahustada ja rõhutada vajadust järgida veterinaarseid ettekirjutusi.

Võimude tegevus ja piirangud

Administratsioon kehtestas esimesed piirangud 3. septembril pärast seda, kui Butõrki külades avastati esimesed nakatunud majapidamised. Piirkonnas on keelatud loomade liikumine, sööda väljavedu ja karjatamine. Asulate sisse- ja väljapääsudele on paigutatud veterinaarpostid, mis kontrollivad rangelt liiklust. Ametnike esialgsetel hinnangutel on viiruse leviku peamiseks põhjuseks ebaseaduslik väikeloomade sissevedu, mis on aidanud nakkusel jõudsalt levida.

Sõlmeline dermatiit on veiste viirushaigus, mida iseloomustavad palavik, nahaalused sõlmed ning piimatoodangu järsk langus. Haigus võib lõppeda looma surmaga, kuid inimestele see ei levi. Peamiste levitajatena on tuvastatud vereimejatest putukad ja puugid, ent haiguse kiire levik suurte vahemaade taha on sageli tingitud just nakatunud kariloomade ebaseaduslikust transpordist.

Varasemad puhangud Venemaal

Irkutski oblast on sarnase kriisiga kokku puutunud ka varem. 2024. aasta kevadel hukati piirkonnas enam kui kuus tuhat veist, et tõkestada haiguse levikut, kuna tollane veterinaarne kontroll ei osutunud piisavalt tõhusaks. Sarnaseid massilisi loomade hävitamisi on 2024. aasta alguses läbi viidud ka teistes Siberi piirkondades, sealhulgas Altai Vabariigis ja Novosibirski oblastis. Sealsete sündmuste käigus on elanikud korduvalt protestinud kariloomade ebaseadusliku hukkamise vastu, kahtlustades võime muude ohtlikumate haiguste varjamises.