Iraani sõda lõhkus Trumpi suhted Euroopa liitlastega, isegi paremäärmuslased pöörduvad ära

USA presidendi Donald Trumpi suhted Euroopa juhtidega on Iraani sõja tõttu tõsiselt halvenenud. Itaalia peaminister Giorgia Meloni, Saksamaa kantsler Friedrich Merz ja isegi senised ideoloogilised liitlased parempoolsete hulgas on Trumpist distantseerumas. Põhjus on lihtne: ükski Euroopa poliitik ei saa endale lubada Trumpi toetust, kui 79% nende valijatest suhtub temasse eitavalt.

Iraani sõda on muutnud Euroopa poliitilist maastikku, Donald Trump on kaotanud praktiliselt kõik liitlased Euroopas, sealhulgas need, kes veel hiljuti teda ideoloogilise vennana käsitlesid. Itaalia, Saksamaa ja Prantsusmaa parempoolsed poliitikud on üksteise järel Trumpist lahti ütelemas.

Meloni ja Trumpi tüli kulmineerus G7 järel

17. juunil kohtusid Giorgia Meloni ja Trump Prantsuse kurortlinnas Évian-les-Bains G7 tippkohtumisel. Naeratused ja naljad andsid mulje, et vastuolud on möödas. Kaks päeva hiljem väitis Trump aga, et Meloni olevat teda «palunud» ühispilti teha ning ta olevat nõustunud, kuna tundis tema vastu «kaastunnet». Meloni lükkas selle tagasi, nõudis, et Trump oma asjadega tegeleks, ning rõhutas, et ei tema ega Itaalia ei «palele» kunagi kellegi ees.

Verbaalne duell jätkus sotsiaalmeedias. Trump kordas oma versiooni ning süüdistas Melonit, et too ei aidanud USA-d sõjas Iraani vastu, lisades: «Pärast seda, kui USA Iraani purustas, tahab ta jälle sõprust, et oma reitinguid tõsta. Ei, aitäh!» Meloni vastas Instagramis, et tema populaarsus sõltub võimest kaitsta Itaalia rahvuslikke huve, mitte Trumpist.

Kuidas lähedased liitlased tülli läksid

Meloni ja Trumpi teed algasid ühiselt ammu enne tema peaministriks saamist 2022. aastal. 2018. aastal võõrustas Meloni Trumpi nõunikku Steve Bannonit Roomas «Itaalia Vendade» parteiüritusel. Jaanuaris 2025 osales ta Trumpi ametisseastumistseremoonial ning neli kuud hiljem nimetas USA suhteid Itaalia jaoks «kõige tähtsamaks, mis meil on». Trump omakorda nimetas Melonit «fantastiliseks» naiseks, kes on «Euroopa vallutanud».

Kuid erinevused hakkasid üha selgemalt ilmnema. Itaalia keeldus saatmast laevastikku Lähis-Idasse, Itaalia kaitseminister Guido Crosetto keelas USA pommitajatel maanduda Sitsiilias asuval Sigonella baasil, ning Meloni teatas aprillis Senatis, et «Itaalia seisukoht Iraani kriisis langeb täielikult kokku Euroopa põhiriikide omaga».

Iraani sõja majandusmõju on Itaalias tuntav: kütuse hinnad tõusid märtsis 10-15%, gaasi- ja elektriarved kasvasid vastavalt 19,2% ja 8,1% võrreldes veebruariga ning inflatsioon kiirenes 1,5%-lt 1,7%-le. OECD prognoosib Itaalia majanduskasvuks 2026. aastal vaid 0,4%, võrreldes 0,8%-ga 2025. aastal, ja see kõik eelseisva parlamendivalimiste aastal.

Avalik arvamus sunnib poliitikuid valima

Meloni balanseerib keerulises olukorras. Aprillis 2026 suhtus 79% itaallastest Trumpisse eitavalt, sealhulgas 76% parempoolsete toetajatest. Aasta varem oli vastav näitaja kaks kolmandikku. Juunis korraldatud Demopolise küsitlus näitas siiski, et Meloni usaldus kasvas ühes kuuga 38%-lt 40%-le, mis viitab, et tema tasakaaluakt toimib.

Saksa kantsleri Merzi keeruline manööverdamine

Sarnase evolutsiooni on läbi teinud ka Friedrich Merz. 2025. aastal püüdis ta Trumpiga häid suhteid hoida, isegi kannatades ära tema märkuse, et D-Day «ei olnud teie jaoks meeldiv päev». Trump kiitis Merzi immigratsiooni- ja energiapoliitikat ning nimetas teda «sõbraks».

Iraani sõja puhkedes muutus Merzi retoorika. Ta teatas, et NATO on «kaitsealliants ega tohiks osaleda sõjalistel sekkumistel» ning välistas Saksa laevastiku saatmise Hormuse väina konvoeerima. Aprilli lõpus läks ta veelgi kaugemale, väites, et iraanlased «alandasid» USA-d. Trump vastas ähvardusega vähendada USA vägede arvu Saksamaal.

«Saksa kantsler peaks rohkem aega pühendama Venemaa-Ukraina sõja lõpetamisele (milles ta on täiesti ebaefektiivne!) ja oma kriisis vaevleva riigi kordaseadmisele (…) ja vähem segama neid, kes kõrvaldavad Iraani tuumaohtu ning muudavad maailma, sealhulgas Saksamaad, turvalisemaks!», kirjutas Trump.

Merz vastas rahulikult, rõhutades, et Saksamaa jätkab kaitsekoostööd «meie ühiseks kasuks». Survet suurendab tõsiasi, et 58% sakslastest peab Iraani pommitamist põhjendamatuks ning 79% suhtub Trumpisse eitavalt, kõrgeim näitaja Suurbritannia, Prantsusmaa ja Hispaaniaga võrreldes.

Ka paremäärmuslased pöörduvad Trumpist ära

Prantsusmaa Rahvusliku Liidu endine juht Marine Le Pen soovitas aprillis oma parteilistel Trumpist «distantsi hoida». Üks ta kaaslastest sõnas ajakirjandusele: «Meile meeldivad meie sõbrad Washingtonis, kuid me ei taha, et nad meile ütleksid, mida teha.» Parempopulistid näevad Trumpis nüüd ohtu oma «deemoniseerimisprotsessile», valijaskonna laiendamise strateegiale.

Saksamaa AfD liider Tino Chrupalla, kes 2025. aasta alguses Trumpi ametisseastumistseremoonial osales ja rääkis «optimismist ja lootusest», on nüüd öelnud, et «rahupresident» on muutunud «sõjapresidendiks».

Tendents on selge: Iraani sõda on muutnud Trumpiga sõprust Euroopas poliitiliselt kahjumlikuks, nii ideoloogilistele liitlastele kui ka pragmaatilise kursiga konservatiividele. Meloni jätkab tasakaaluakti, vakueerides samal ajal, et kahepoolsed suhted USA-ga «arenevad hästi nii institutsioonilisel kui majandustasandil».