Iraani sõda ajab naftarikkuse Kuveidi raske kriisi

The Wall Street Journal analüüsib, kuidas Iraani-Iisraeli konflikt on peatanud Kuveidi naftaekspordi ning kutsunud esile tõsiseid majandusraskusi riigis, mis sõltub naftamüügist. Situatsioon on sarnanane 1990. aastal toimunud Iraagi invasiooniga, mis pani Kuveidi majanduse pikaks ajaks seisku.

Kuveidi majandus seisab silmitsi uue kriisiga, kuna Iraani-Iisraeli pidev konflikt on takistanud naftaekspordil normaalse toimumise. Ameerika majanduslehele The Wall Street Journalile viidates on olukord eriti draamatiline naftarikkale Pärsia lahe riigile, kelle eelarve tugineb peaaegu täielikult naftatuludele.

Kuveidi jaoks on see teist korda kolme kümnendi jooksul, kui geopoliitiline konflikt Lähis-Idas otseselt tema peamist sissetulekuallikat kahjustab. Kolmkümmend viis aastat tagasi, 1990. aastal, tungis Saddam Husseini juhitud Iraak Kuveiti ning okupatsiooni ajal pidi riik oma naftakaivanduste tegevuse täielikult peatama. Nüüd käib ajalugu kogu uuesti ümber, kuid seekord seisab Kuveit rahvusvaheliste pingetega silmitsi, mida avaldab Iraani-Iisraeli vaenulikkus.

Majandusanalüütikute sõnul on Kuveidi majanduse stabiilsus ohtust rääkimata. Riigi valitsus on sunnitud otsima uusi lahendusi oma rahastamisprobleemidele, kuna naftatulud on kriitiline võlakirja kattealus ja avalikest kuludest suurem osa sõltub nendest tuludest. Nafta hinna langus ja tootmise seiskamised on juba kahjustanud riigi varameid ja investeeringuid.

Situatsioon tõstatab küsimusi Kuveidi pikaajalise majanduspoliitika ja energiasektori diverfitseerimise üle. Analüütikud rõhutavad, et riik peab leidma viise oma majandusolenolekuse vähendamiseks naftatuludest, et tulevikus jääda kriiside suhtes vastupidavamaks.