Iraani parlament valmistub karmistama kontakte välismaailmaga

Iraani parlament on heaks kiitnud eelnõu, mis võib muuta välisriikide institutsioonide ja meediaga suhtlemise kriminaalkuriteoks. Uus õigusakt annaks julgeolekuorganitele ulatusliku võimu piirata teadustööd, akadeemilist koostööd ja kontakte välisorganisatsioonidega.

Iraani parlament on heaks kiitnud seaduseelnõu, mis võib tulevikus muuta igasuguse suhtluse välismaiste organisatsioonide, meediaväljaannete ja haridusasutustega kriminaalkuriteoks. Teheran soovib selle sammuga laiendada oma õiguslikku haaret, et võidelda ametivõimude sõnul riiki ohustava välismõjuga.

Eelnõu läbis parlamendi esimese lugemise pühapäeval. Kui see peaks jõustuma, ootavad kodanikke, kes teevad koostööd välismaiste ülikoolide või uurimiskeskustega, suhtlevad saatkondadega või võtavad vastu rahalist toetust, tõsised sanktsioonid. Eelnõu peab veel läbima 12-liikmelise valvurinõukogu heakskiidu, kes kontrollib kõiki seaduseelnõusid riigis.

Teadus ja kodanikuühiskond luubi all

Erilist tähelepanu pälvib eelnõu viies artikkel, mis kohustab luureministeeriumi koostama iga-aastase nimekirja välismaistest ülikoolidest ja teadusasutustest, kellega iraanlastel on lubatud koostööd teha. Kõik teised suhtluskanalid loetakse keelatuks. Sarnased piirangud laienevad ka kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kelle rahastamine ja koostöö välispartneritega vajaksid edaspidi valitsuse ja julgeolekuasutuste komitee nõusolekut.

Saksamaal resideeruv jurist Sina Yousefi hoiatab, et seadusandlus tekitab hirmu ja ebakindlust, kuna piirid lubatud ja keelatud kontakti vahel on jäetud julgeolekuorganite tõlgendada. «Kui kodanik ei tea, kas suhtlus välismeediaga või ülikooliga võib hiljem viia kriminaalsüüdistuseni, tõmbuvad inimesed igasugusest rahvusvahelisest tegevusest eemale,» selgitas Yousefi.

Karistused ja propaganda

Ajakirjandusele on ette nähtud ranged karistused. Ametivõimude poolt vaenulikuks liigitatud meediaväljaannetele intervjuude andmine või nendega suhtlemine võib kaasa tuua kuuekuulise kuni kaheaastase vanglakaristuse. Rootsis tegutsev õigusekspert Moein Khazaeli on eelnõu suhtes kriitiline.

Juba praegu on Iraan üks maailma piiratuima meediakeskkonnaga riike, olles 2024. aasta pressivabaduse indeksis 180 riigi seas 177. kohal. Pärast 2024. aasta jaanuaris toimunud meeleavalduste mahasurumist on võimud korduvalt internetti ja sotsiaalmeediat blokeerinud, et takistada teabe liikumist.