Iraani naftablokaad näitab: vesinik on juba odavam kui bensiin

Tehnoloogia-ettevõtja Ivar Kruusenberg analüüsib, kuidas Iraani ümber kehtestatud naftablokaad on tõstnud kütusehindu ja toonud esile huvitava fakti, vesinik on hakanud bensiinist odavamaks muutuma. Geopoliitilised pinged toovad justkui paratamatult energeetilise muutuse kaasa.

Iraani vastu rakendatud sanktsioonid ja naftablokaad on tekitanud globaalsel energiaturul märkimisväärse segaduse. Kütusehindade tõus pole mitte ainult majanduslik nähtus, vaid see avab ootamatu uue perspektiivi alternatiivsete kütuste tuleviku kohta. Ivar Kruusenberg, kes jälgib tehnoloogia ja energia lõikepunkti, täheldab, et kriis on kiirendanud nn puhtate energiaallikate konkurentsivõimelisust.

Vesinikul kui kütuseallikal on pikka aega olnud maine tuleviku energeetika kui ideaalse lahenduse. Traditsiooniliselt on see olnud tunduvalt kallidam kui fossiilkütused, mistõttu selle laialdane kasutuselevõtt on jäänud unistuste tasandile. Kuid sanktsioonide tagajärjel tõusid bensiini hinnad nii oluliselt, et vesiniku alternatiivne hinnaline positsioon muutus realistlikumaks.

Kruusenberigi järgi viitab see tendents sellele, et geopoliitilised pinged võivad kujuneda suuremaks ajendiks energeetilises üleminekus kui pikaajalised keskkonnalised argumendid. Kui vesiniku tootmiseks vajalikud tehnoloogiad muutuvad veelgi tasuvamaks, võib see tähendada revolutsioonilist muutust transpordi- ja tööstussektori kütusevalikutes. Praegu näeme juba, kuidas kriis surub ettevõtted ja uurijaid kiiremini poole puhtama energeetikat.

Sellised äärmusliku geopoliitilise olukorra tagajärjed ei pruugi olla üksnes negatiivsed, need võivad olla ka katalüsaator, mis kiirustab maailma energiajulgeoleku taastoomiseks ja süsinikuvabast tulevikust.

Kruusenberigi seisukoht summeeritus lihtsal kujul: kriis avab turgudele uksi, mis oleks muul juhul pikemalt suletud jäänud.