Iraani keskklass libiseb sõja ja inflatsiooni tõttu vaesusesse

Sõjaline konflikt on Iraanis süvendanud majanduskriisi, tõugates miljoneid inimesi vaesusesse ning muutes toidu ja elementaarsete kaupade kättesaadavuse üha keerulisemaks. Inflatsioon on riigis lähenemas 69 protsendile, sundides peresid loobuma isegi kõige vajalikumast.

Iraanis ei mõõdeta sõja mõju enam sõjaliste avalduste ega õhurünnakutega, vaid sellega, mis on kadunud tavalise pere õhtusöögilaualt. Alates möödunud aastal alanud konflikti teravnemisest on elatustase järsult langenud, jättes paljud pered olukorda, kus ainsaks eesmärgiks on üüri maksmine ja toidu hankimine.

Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) prognoosib Iraani majanduse kahanemist 5,4 protsenti käesoleval aastal, samas kui inflatsioon on kiirenemas 69 protsendini. Maailmapank on hoiatanud, et konflikt, nõrgenenud kaubandus ja pikaajaline ebakindlus avaldavad riigi majandusele rasket survet.

Hinnatõus sööb sissetulekuid

Rootsis resideeruv teadur ja majandusteadlane Ahmad Alavi märgib, et sõda ei loonud Iraani majanduskriisi, kuid on seda drastiliselt kiirendanud. „Iraan sisenes konflikti olukorras, kus inflatsioon oli juba üle 40 protsendi, valuuta nõrgenes ning riigil olid kroonilised eelarvepuudujäägid ja aastatepikkused sanktsioonid,“ selgitas ta.

Sõda on toiminud välise šokina, mis on kahjustanud taristut ja häirinud kaubandust Hormuze väina kaudu. Ametlikud andmed näitavad, et toiduhindade tõus on olnud eriti ränk: leiva ja teravilja hinnad on tõusnud umbes 140 protsenti, liha ja linnuliha 135 protsenti ning toiduõli üle 200 protsendi. See on sundinud paljusid peresid vähendama kulutusi tervishoiule ja haridusele.

Alavi hinnangul on vaesusesse langenud veel 3,5 kuni 4,5 miljonit iraanlast, mis tähendab, et kokku elab vaesuspiirist allpool juba üle 40 miljoni inimese. See surve tabab üha valusamalt ka keskklassi, kes on harjunud end finantsiliselt kindlustatuna tundma.

Ärikeskkonna ebakindlus

Ka erasektoris on olukord muutunud ebastabiilseks. Kaupleja Morteza sõnul on piirkondlikud kaubateed kiiresti muutunud pärast seda, kui meretransport Hormuze väina kaudu muutus riskantseks. Hiina on asunud osaliselt täitma Dubaist pärit tarnijate jäetud tühimikku, kasutades Kesk-Aasia raudteeühendusi, et vältida meretranspordiga seotud ohte.

Siiski pole see muutus toonud Iraani ettevõtjatele leevendust. „Riaali kokkuvarisemine ja hüppeline inflatsioon on takistanud turu kasvu,“ nentis Morteza. Kaupmehed tegutsevad pidevas ebakindluses, kuna vahetuskursid muutuvad peaaegu iga päev. Investeeringute planeerimine on muutunud pea võimatuks, sest ettevõtted ootavad hinnatõusu jätkumist.

Alavi rõhutab, et valitsuse meetmed, nagu hinnakontroll ja valuutaturu sekkumine, on vaid lühiajalised lahendused. „Usalduse taastamine, sanktsioonide leevendamine ja struktuursete probleemide lahendamine on vajalikud, et peatada elatustaseme edasine halvenemine,“ lisas ta.