Iraan sulges Hormusi väina kuni USA lahkumiseni piirkonnast

Iraani Islamliku Revolutsiooni Kaardivägi (IRGK) teatas Hormusi väina sulgemisest määramata ajaks, viidates USA sõjalisele tegevusele piirkonnas. Sulgemisele eelnes hoiatuslask tundmatule laevale, mis ignoreeris Iraani juhiseid ja lülitas välja oma AIS-navigatsioonisüsteemi. Väin, mille kaudu läbis enne sõda umbes viiendik maailma nafta- ja gaasiekspordist, jääb suletuks kuni USA lahkumiseni Iraani ümbritsevast piirkonnast.

Iraani Islamliku Revolutsiooni Kaardivägi (IRGK) teatas 12. juulil 2026 Hormusi väina sulgemisest. Teate avaldas Iraani riiklik uudisteagentuur Tasnim.

IRGK kirjeldas eelnenud intsidenti avalduses: «Mõni tund tagasi üritasid välismaalaste poolt õhutatud mitmed laevad liikuda mittesanktsioneeritud marsruuti mööda ja eirasid meie hoiatusi marsruudi korrigeerimise kohta. Laev, mis lülitas välja oma süsteemid, seades ohtu meresõiduohutuse, peatati hoiatuslasuga. Pärast seda intsidenti suletakse Hormusi väin kuni uue teatiseni ja kuni USA sekkumiste lõpetamiseni selles piirkonnas, ühtegi laeva ei lubata läbi.»

Kolm laeva kadusid radarilt

Starboard Maritime Intelligence'i andmetel üritas 11. juuli hilisõhtul väina kaudu Pärsia lahte suunduda vähemalt kolm välislaeva, mis lülitasid välja oma AIS-signaali. Marshalli saarte lipu all sõitev tanker TONDA ja Kariibi lipu all sõitev tanker MARAL kadusid radarilt Iraani sadamalinna Kuhesteki lähedal. Komooride lipu all sõitev YEKTA 3 jõudis Qeshmi saareni ja kadus kaardilt 4,5 tundi hiljem.

Teheran nõuab, et Hormusi väin peaks olema Iraani ainukontrolli all ning läbivad laevad peaksid maksma Iraanile tasu. See seisukoht on vastuolus rahvusvahelise õiguse tõlgendusega, mis käsitab väina rahvusvaheliste vetena.

Omani vahendusmissioon nurjus

Vahetult enne sulgemise väljakuulutamist teatas Omaan ametlikult, et jätkab Iraaniga läbirääkimisi väina laevaliikluse tagamiseks. Selleks külastas Omanit Iraani välisminister Abbas Aragchi, kes kohtus Omani välisminister Badr Busaidiga. Läbirääkimised ei andnud tulemust.

Lõuna-Iraan sai lennurünnakuid

9. juulil tabas Lõuna-Iraani rida õhulööke, mille eest ei võtnud vastutust ükski riik, vahendas Associated Press. Plahvatused kostusid Bushehri ja Sistani ning Balutšistani provintsides ning Ahvazi ja Chabahari linnades, päeval, mil Iraan valmistus hukkunud ülemjuhi Ali Khamenei matusteks. Veidi varem, kella 6.30 paiku kohaliku aja järgi, oli USA Keskvägede juhatus (CENTCOM) teatanud uue löögitsükli lõpetamisest, mille käigus tabati ligikaudu 90 sihtmärki.