Iraan plaanib välismeediaga suhtlemise eest vanglakaristusi

Iraani võimud valmistavad ette seaduseelnõu, mis muudaks välisriikide meediaorganisatsioonidele teabe edastamise ja nendega suhtlemise kriminaalkorras karistatavaks. Inimõiguslased hoiatavad, et meede võib viia Iraani ühiskonna täieliku isolatsioonini ja ohustab lisaks ajakirjanikele ka akadeemikuid ning tavakodanikke.

Iraani võimud kavandavad seaduseelnõu, mis võib tuua kaasa kriminaalvastutuse välisriikide meediaväljaannete ja organisatsioonidega suhtlemise eest. Eelnõu kohaselt võib välismeediale intervjuude andmine, fotode edastamine või muu koostöö lõppeda kuue kuu kuni kahe aasta pikkuse vangistusega.

Seaduse kohaselt muutuks karistatavaks suhtlus mistahes välisriigi meediakanaliga, kui isik ei ole sellest eelnevalt teavitanud Iraani luureministeeriumi. Piirangud võivad ulatuda ka sotsiaalmeediaplatvormideni, mida võimud tõlgendavad välisriikide poolt rahastatutena, sealhulgas Instagrami ja X-i.

Rangem kontroll suhtluse üle

Inimõiguste kaitsjad väljendavad muret, et uus regulatsioon ei taba mitte ainult elukutselisi ajakirjanikke, vaid seab ohtu ka teadlased, aktivistid ja tavakodanikud, kes jagavad infot riigist välja. Bahar Gandaheri Iraani inimõiguste keskusest kirjeldas algatust kui püüdlust isoleerida Iraani ühiskond muust maailmast. Gandaheri sõnul võivad tavapärased akadeemilised ja ametialased kontaktid muutuda selle seaduse jõustumisel riikliku julgeoleku vastasteks kuritegudeks.

Seadusandlikud plaanid edenevad ajal, mil ajakirjanike tagakiusamine on hoogustunud. Augustis mõisteti tuntud fotograaf Yalda Moayeri tagaselja 15 aastaks vangi. Teda süüdistati meediategevuses, mis väidetavalt toetas Iisraeli ja USA huve. Moayeri on süüdistused ümber lükanud, märkides, et on aastaid avalikult kritiseerinud mõlema riigi poliitikat. «See on nagu sind süüdistataks täpselt selles, mille vastu oled alati seisnud,» kommenteeris Moayeri talle määratud karistust.

Võrdlus Põhja-Koreaga

Üle 20-aastase staažiga fotograaf Moayeri on varem kajastanud nii 2022. aasta «Naine, elu, vabadus» proteste kui ka muid meeleavaldusi. Aastal 2022 määrati talle kaheksa-aastane vanglakaristus, kuid ta sai hiljem armu.

Õigusnõustaja Moin Khazaeli hinnangul peegeldab kavandatav seadus võimude soovi laiendada repressioone kõigile kontaktidele välismaiste institutsioonidega. Tema sõnul võib selline samm viia riigi olukorda, mis sarnaneb Põhja-Koreaga.