Iraan peidab tuumatsentrifuuge Kuh-e-Kuhangi mäe alustesse tunnelitesse

Iisraeli luure andmetel on Iraan paigutanud tuhandeid uraani rikastamiseks vajalikke tsentrifuuge sügavale Kuh-e-Kuhangi mäe alla. Tegevus on tõstatanud küsimusi objekti võimalikust ründamisest praeguse pingelise konflikti valguses.

Iraan on väidetavalt rajanud sügavale Kuh-e-Kuhangi mäe alla tunneli, kuhu viidi pärast 2025. aasta juunis peetud 12-päevast sõda tuhandeid uraani rikastamiseks mõeldud tsentrifuuge. Need andmed edastati Ühendriikidele pärast seda, kui 2025. aasta suvel toimunud rünnakutes hävitati kolm peamist Iraani tuumaobjekti.

Mägi kui potentsiaalne sihtmärk

Ühendriikide poliitik Donald Trump viitas 13. juulil antud intervjuus Kuh-e-Kuhangi mäele kui võimalikule rünnakuobjektile. Ta kirjeldas rajatist kui «võimalikku sihtmärki suureks ja vägevaks rünnakuks». Pinged on viimase kümne päeva jooksul eskaleerunud, kuna USA on intensiivistanud oma operatsioone ning Iisraeli juhtkond on kutsunud üles naasma ulatuslike rünnakute juurde, mis hõlmaksid ka kriitilist taristut, nagu elektrijaamu ja sildu.

Iraanis Kulangi nime all tuntud objekt on USA ja Iisraeli jälgimise all olnud aastaid. Tunnelid ulatuvad seal 90 kuni 140 meetri sügavusele maapinnast, pakkudes varju õhurünnakute eest. Rahvusvahelise teaduse ja rahvusvahelise julgeoleku instituudi andmed kinnitavad, et viimase 15 kuu jooksul on objektil toimunud pidev ehitustegevus, sealhulgas perimeetri tugevdamine ja raskeveokite liikumine.

Teadmatus kontrollimehhanismide osas

Siiani on ebaselge, kas Iraan kavandab Kuh-e-Kuhangis täiemahulist rikastamistehast või on sinna peidetud vaid sõjas purustamata jäänud sisseseade. Rahvusvahelisel Aatomienergiaagentuuril (IAEA) puudub ligipääs objektile ning Teheran ei ole selle tegevuse kohta ametlikke selgitusi andnud. Nate Swanson, endine USA riikliku julgeolekunõukogu Iraani-ekspert, on olukorra kohta sõnanud: «Objekti kontrollimise võimatus näitab, kui problemaatiline on praegune olukord.»

Kuigi Kuh-e-Kuhangi mäge ei peetud prioriteetseks sihtmärgiks eelmise aasta sõjategevuse ajal ega ka 28. veebruaril alanud uue konflikti algusfaasis, väljendavad Iisraeli sõjaväeametnikud muret. Nende hinnangul ei ole senised õhulöögid tuumavõimekust piisavalt kärpinud. Iraan on vaatamata rahvusvahelisele survele kogunud ligikaudu 450 kilogrammi 60-protsendilise puhtusega rikastatud uraani, mis on tehniliselt lähedal relvakõlbulikule tasemele.