Iraan ähvardab Pärsia lahel majandussõjaga ja USA laevu rakettidega

Teheran kavatseb kehtestada Pärsia lahel uue merepiiranguala ning on intensiivistanud raketi- ja droonirünnakuid, süvendades sellega kuus kuud kestnud regionaalset sõda. Diplomaatiliste kanalite ummikseisus on olukord Hormuzi väinas muutunud strateegiliselt kriitiliseks, mõjutades globaalseid naftatarneid.

Iraani võimud teatasid teisipäeval, 8. septembril 2026, kavatsusest kehtestada Pärsia lahel uued merepiirangud, võttes sihikule piirkonda sisenevad alused. See ähvardus on osa jätkuvast pingete eskaleerumisest Ameerika Ühendriikidega, mida on viimastel päevadel iseloomustanud nii vahetud raketi- kui õhurünnakud.

Viimane sõjaline akt leidis aset nädalavahetusel, mil USA väed andsid löögi Iraani naftatankerite pihta. Vastusena sellele kasutasid Iraani relvajõud teatavasti Qassem Basir nimelist täiustatud raketti USA sõjalaevade vastu Hormuzi väina lähedal. USA sõjaväe teatel õnnestus rünnak tõrjuda, kuid intsident rõhutab pingete taset strateegilises veetees, mida läbib ligikaudu viiendik maailma nafta- ja maagaasitarnetest.

Piirkondlik eskaleerumine

Samal ajal on laienenud vägivallategevus ka naaberriikidesse. Jeemeni huthide relvarühmitus, mida toetab Teheran, korraldas rünnaku Saudi Araabia linnade pihta, mille tagajärjel sai vigastada 73 inimest. Saudi Araabia juhitud koalitsiooni esindajate sõnul on see märk konflikti ohtlikust laienemisest väljapoole Iraani ja USA otsest vastasseisu.

Mohsen Rezaei, Iraani kõrgeima riikliku julgeolekunõukogu sekretär, teatas teisipäeval sotsiaalmeediakanalites, et Washingtoni «majandussõjale» vastatakse Pärsia lahte hõlmava meresõidu keelutsooniga. Tema kinnitusel on riigi operatiivne hoiak USA baaside ja sõjalaevade suhtes põhjalikult muutunud ning kõik keelutsooni sisenevad alused kantakse sanktsioonide nimekirja.

Mõju USA poliitikale

Sõda on muutunud üheks keskseks teemaks ka Ameerika Ühendriikide sisepoliitikas, eriti seoses lähenevate kongressivalimistega. Donald Trump on sotsiaalmeedias rõhutanud vajadust konflikti kiireks lõpetamiseks, viidates naftahindade languse vajadusele.

«Nafta hind langeb järsult, nagu kõik muu praegu langeb, kui me Iraani vastu sõja võidame,» kirjutas Trump oma pöördumises. Siiski ei ole operatsiooni «Epic Fury» eesmärgid, sealhulgas Iraani tuumaprogrammi peatamine ja võimekuse kärpimine rünnata oma naabreid, vaatamata 28. veebruaril alanud sõjategevusele soovitud tulemusi andnud. Teherani juhtkond on säilitanud oma võimekuse rünnakuid korraldada ning jätkab sanktsioonide leevendamise nõudmist, oodates võimalust tulevikus Hormuzi väina läbivatelt kaubalaevadelt tasusid koguda.