Invasiivne hispaania teetigu levib Euroopas: kuidas seda kahjurit aias tõrjuda

Üle Euroopa ja ka Eestis aiaomanikele peavalu valmistav invasiivne hispaania teetigu on muutunud tõsiseks probleemiks, mis ohustab nii koduaedade saaki kui ka lemmikloomi. Arion vulgaris’ena tuntud limukas ei ole pärit Hispaaniast, vaid on tõenäoliselt päritolu poolest Lääne-Euroopa liik, mis on tänu rahvusvahelisele kaubandusele ja soojenevale kliimale ulatuslikult levinud.

Euroopa aedades ja põllumajandusmaadel on muutunud tavapäraseks nähtuseks võitlus invasiivse liigiga Arion vulgaris, mida rahvasuus tuntakse eksitavalt hispaania teeteona. Kuigi ekslikult arvati, et tegu on Pürenee poolsaarelt pärit liigiga, on tegelikkuses tegemist tõenäoliselt Lääne- või Kesk-Euroopast pärit nälkjaga. Liigi levikule on kaasa aidanud nii rahvusvaheline taimede ja köögiviljade kaubandus kui ka viimaste aastakümnete soojemad talved.

Ehkki nälkjas ei ole inimesele otseselt mürgine, kaasnevad nendega mitmed ohud. Arion vulgaris võib kanda inimesele ohtlikke baktereid, mistõttu on oluline pärast nende puudutamist käed hoolikalt pesta. Veelgi suurem oht varitseb lemmikloomi: nälkjad võivad olla vaheperemeheks kopsudes ja südames elavatele ümarussidele, mis nakatavad kasse ja koeri, kui loomad neid kogemata koos toiduga või rohuga alla neelavad.

Tõrje ja ohjeldamine

Nälkjaid on keeruline täielikult hävitada, mistõttu on tõrjest saanud aiaomanikele hooajaline rutiin kevadest sügiseni. Tõhusaim viis on nälkjate ja nende munade käsitsi korjamine, mida on kõige parem teha varahommikul, hilisõhtul või vihmase ilmaga, kasutades selleks kindaid või tange. Munad peituvad sageli niisketes ja varjulistes kohtades, näiteks kompostihunnikutes, laudade või lillepottide all.

Lisaks füüsilisele hävitamisele, näiteks kuuma veega või mehaanilise purustamise teel, on kasutusel ka püüniste meetod. On teada, et nälkjaid meelitab ligi õllelõhn. Asetades aeda õllega täidetud anumaid, meelitab see nälkjaid, kes vedelikku upuvad. Tõhususe tõstmiseks soovitatakse õlletrapsidesse lisada soola. Siiski rõhutavad eksperdid, et keskkonnasõbralikum ja jätkusuutlikum lähenemine on kombineerida erinevaid meetodeid, nagu regulaarne muruniitmine, aia puhastamine ja looduslike vaenlaste, nagu siilide ja partide, ligimeelitamine.

Keemiliste tõrjevahendite kasutamist tuleks vältida, kuna need võivad ohustada teisi loomi, kes nälkjaid söövad. Taimede kaitseks võib peenarde ümber luua tõkkeid vase, liiva või kruusa abil, mis raskendavad nälkja liikumist.