Internetiaeg ei teinud meid targemaks

Kolumnist Peeter Koppel analüüsib, kuidas info ligipääsu suurenemine ei ole viimase kümnendi jooksul tegelikult inimeste mõtlemist parandanud. Vastupidi – vale teabe levi on muutunud märksa kiiremaks ja laiapõhjalisemaks.

Pikka aega valitses ühesmeelne usu, et teadlikkuse puudus ja info ligipääsu piiratus olid ühiskonna peamised probleemid. Kui inimesed saaksid lihtsalt juurde pääseda vajalikule informatsioonile, siis tark rahvas olevat võimeline langetama õigetest otsuseid. Internet pidi seda paradigmat täielikult muutma.

Kuid Peeter Koppel tõdeb, et reaalsus osutus ootustest märksa raskemaks. Interneti areng ja infoühiskonna kujunemine pole toonud kaasa seda vaimset ülevarustust, mida optimistid ennustasid. Pigem vastupidi – digitaalne pöörlemine on toonud endaga uusi väljakutseid.

Antud digitaalses maailmas levivad absurdsed ja ekslikud ideed väga suurel kiirusel. Kuigi inimestel on potentsiaalselt juurdepääs kogu maailma teadusele ja faktidele, jätkavad paljud siiski vale informatsiooni uskumist ja levitamist. Koppel märkab, et enne interneti-ajastu algust olid sellised ekslikud arusaamad hulga piiratum levik ning neid saatsid kohalikul tasandil arutamisele.

Kolumnisti kirjutis aitab meil mõista, et info ligipääs ei ole üksinda piisav lahendus ühiskonna targemaks muutmiseks. Kriitilise mõtlemise kasvatamine ja faktide verifikatsioon on sama olulised vahendid infokeskkonna kordaminekul.