Inseneride nappus Tallinnas algab lapsepõlve keelust „ära puutu“

Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskuse ning ettevõtluse ekspertide hinnangul algab Eesti inseneride puudus juba kodust, kus laste loomulikku uudishimu tehnika vastu pärsitakse keelavate hoiakutega. Probleemi lahendamiseks vajatakse ühiskonnas süsteemsemat lähenemist, mis suunaks noori tarbija rollist looja rolli.

Eestis teravneva inseneride puuduse juured ulatuvad oluliselt sügavamale kui ülikoolide vastuvõtuarvudesse; probleem saab alguse kodusest kasvatusest ja hoiakutest, kus lapse loomulik huvi tehnika vastu summutatakse keeldudega, tõdeti saatesarja "Ettevõtlik Tallinn" 20. juulil avaldatud episoodis.

Darja Saar, Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskuse juhatuse liige, rõhutas, et praegune lähenemine teaduse populariseerimisele vajab senisest süsteemsemat koostööd. Tema sõnul ei piisa ühekordsetest projektidest, vaid vaja on kujundada mõtteviisi, kus noored ei oleks vaid tehnoloogia passiivsed tarbijad, vaid loojad. See tähendab, et "ära puutu" mentaliteet tuleb asendada keskkonnaga, mis soosib katsetamist ja riskide võtmist.

Mentorluse roll ja õpilasfirmade kogemus

Ettevõtluse toetamisel mängivad olulist rolli mentorid, kes suunavad noori lahendama tegelikke probleeme, mitte valima kergema vastupanu teed. EnerHUBi juht Maarika Truu märkis, et just reaalsete väljakutsetega tegelemine arendab insenerimõtlemist. Mentorite ülesanne on aidata noortel muuta esmased ideed toimivateks lahendusteks, mis vajavad sageli põhjalikku arendustööd.

Seda kinnitasid ka õpilasfirma Kiryak asutajad Loore-Lee Allmaa ja Elisabeth Tagobert, kes saavutasid hiljuti Euroopa õpilasfirmade võistlusel teise koha. Nende kogemus näitab, et tehnoloogilise toote arendamine nõuab kuudepikkust laboratoorset tööd ja prototüüpimist. Allmaa ja Tagobert tõid välja, et läbikukkumine ei ole ebaõnnestumine, vaid kõige väärtuslikum osa õppeprotsessist, mis aitabki tulevastel inseneridel edasi liikuda.