Inimõiguste mured seoses Itaalia migratsioonikeskustega Albaanias

Inimõigusorganisatsioonide värske raport toob välja tõsised probleemid Itaalia migratsioonikeskustes Albaanias, viidates väärkohtlemisele ja õigusabi kättesaamatusele. Andmete kohaselt on Gjadëri keskuses registreeritud lühikese ajaga üle 40 kriitilise vahejuhtumi.

Itaalia hallatavad migratsioonikeskused Albaanias on sattunud terava kriitika alla, kuna raportid viitavad sealsete asüülitaotlejate inimõiguste süsteemsele rikkumisele. Gjadëri külas asuvas keskuses, mis on üks kahest Itaalia opereeritavast objektist Albaania territooriumil, on dokumenteeritud mitmeid vahejuhtumeid.

Probleemid Gjadëri keskuses

Raporti kohaselt registreeriti Gjadëri keskuses ajavahemikus 11. aprill kuni 16. mai 2025 kokku 42 kriitilist vahejuhtumit. Nende hulka kuuluvad enesevigastamised, vägivaldsed protestid ja vähemalt kaks suitsiidikatset poomise läbi. Keskus rajati algselt 2024. aastal rahvusvahelistes vetes kinni peetud migrantide jaoks, kuid 2025. aastal laiendati selle funktsiooni, et majutada sealt Itaaliast väljasaadetavaid meessoost varjupaigataotlejaid. Giorgia Meloni juhitud erakond Itaalia Vennad on kinnitanud, et nimetatud keskusesse on paigutatud üle 500 inimese.

Eve Geddie, kes juhib inimõigusorganisatsiooni Euroopa institutsioonide bürood, märkis olukorda kommenteerides: «On ilmselge, et Itaalia ja Albaania mudelit on võimatu rakendada kooskõlas Itaalia inimõigustealaste kohustustega.»

Õigusabi ja läbipaistvuse puudujäägid

Kriitikud juhivad tähelepanu, et kinnipeetutel on piiratud ligipääs advokaatidele ja kohtusüsteemile, mis õõnestab nende õigust taotleda asüüli ja õiglust. Samuti on tõstatatud küsimusi migrantide valikuprotsessi läbipaistvuse üle, viidates võimalikule diskrimineerimisele. Olukorda keskustes on kirjeldatud kui varjatut, kuna Itaalia valitsus on takistanud järelevalvet ja vältinud tavapäraseid seadusandlikke protseduure.

Ehkki Itaalia valitsus ei ole süüdistustele vastanud, jätkub vastav tegevusmudel Euroopa Liidus huvi pakkuma. Antonio Tajani, Itaalia välisminister, on teinud ettepaneku luua sarnaseid Albaania-tüüpi keskusi ka teistesse riikidesse, sealhulgas Aafrika mandrile ja transiitriikidesse. See ettepanek on tõstatanud küsimusi erakorraliste Euroopa Liidu kõneluste eel, mis kutsuti kokku seoses migrantide massilise saabumisega Hispaania enklaavi Ceutasse.

Skeemi õiguspärasus on olnud vaidluse all nii Itaalia siseriiklikes kohtutes kui ka Euroopa Liidu tasandil. 2024. aastal otsustas Rooma kohus, et esimest rühma Albaaniasse saadetud migrante ei saa seal kinni pidada, kuna nende päritoluriike, Bangladeshi ja Egiptust, ei saa pidada turvalisteks.