Inimkeha on evolutsiooni kompromisside kogum

Inimkeha ei ole täiuslikult kavandatud süsteem, vaid miljonite aastate jooksul kujunenud lahenduste kogum. Bristoli Ülikooli anatoomialektor Lucy E. Hyde selgitab, kuidas meie minevik mõjutab seljavalusid, närvide kulgemist ja allesjäänud kehaosi.

Inimkeha näib esmapilgul looduse meisterteosena, kuid selle anatoomia paljastab hulga ajaloolisi kompromisse. Evolutsioon ei alusta organismi kujundamist tühjalt lehelt, vaid kohandab olemasolevat vastavalt uutele vajadustele.

Lucy E. Hyde, Bristoli Ülikooli anatoomialektor, kirjeldab inimese keha kui elavat arhiivi, milles on säilinud varasemate arenguetappide jälgi. Need lahendused võivad olla ellujäämiseks piisavad, kuid põhjustada tänapäeval ebamugavusi ja haigusi.

Selgroo raske ülesanne

Selgroog kujunes ajal, mil meie eellased liikusid neljal jalal ning ronisid puuokstel. Püstiasendis inimesele peab see aga kandma kogu keha raskust, säilitades samal ajal vajaliku paindlikkuse.

Kahe ülesande ühendamine tekitab selgroole pideva koormuse. Nii võib sage seljavalu olla seotud asjaoluga, et selgroog täidab nüüd funktsiooni, mille jaoks seda algselt ei kujundatud.

Teise näitena toob Hyde esile kõrinärvi. Aju ja kõri ühendav närv ei kulge kõige otsemat teed pidi, vaid laskub rindkeresse, teeb aasa ümber suure veresoone ning suundub seejärel tagasi kõri juurde. Selline kulg pärineb kalasarnastelt eellastelt. Kui kael evolutsiooni käigus pikenes, venitati olemasolevat närviteed selle asemel, et rajada uus ja lühem ühendus.

Mineviku jäänukid

Evolutsioon ei kaota tingimata kehaosi, millel enam olulist ülesannet pole, kui need organismi otseselt ei kahjusta. Seetõttu on inimestel alles pimesool, mis võib põletikuliseks muutuda, ning kõrvalihased, mida enamik inimesi ei suuda liigutada. Paljudel teistel imetajatel aitavad need lihased kõrvu heliallika poole suunata.

Keha kujunemisloo mõistmine võib aidata selgitada, miks mõned tervisemured on nii levinud. Anatoomia ei ole ideaalne projekt, vaid pika aja jooksul ümber kohandatud pärand.