Indrek Švede: MM-finaalturniir on kasvanud liiga suureks ja jalgpalli on liiga palju

Jalgpalliajaloolane ja publitsist Indrek Švede räägib, kuidas on maailmameistrivõistlused aastate jooksul muutunud ja miks huvi turniiri vastu on muutumas kultuurinähtuseks. Ta hindab ka Eesti koondise väljavaateid MM-finaalturniirile pääsemiseks.

Jalgpalliajaloolane, publitsist ja ajakirja Jalka endine peatoimetaja Indrek Švede on üks väheseid Eesti eksperte, kes suudab maailmajalgpalli arengut nii ajaloolisest kui ka kultuurilisest vaatenurgast analüüsida. Kolmes riigis, USAs, Kanadas ja Mehhikos, toimuv 2026. aasta FIFA maailmameistrivõistluste turniir pakub selleks suurepärase võimaluse.

Turniir on paisunud liiga suureks

Švede sõnul on MM-finaalturniir kasvanud selliseks, et paljudele fännidele tundub jalgpalli olevat lihtsalt liiga palju. Turniiril osaleb seekord rekordilised 48 meeskonda, mis tähendab oluliselt rohkem mänge kui varasematel aastatel. See on tekitanud olukorra, kus vaatajate tähelepanu hajub ja emotsionaalne tihedus, mis kunagi iseloomustas lühemaid turniire, on märkimisväärselt vähenenud.

Ekspert märgib, et huvi maailmameistrivõistluste vastu on aastate jooksul muutumas pigem kultuuriliseks kui puhtalt spordiliseks nähtuseks. Paljud inimesed ei jälgi mänge seetõttu, et nad on jalgpallifännid, vaid seetõttu, et MM on suur globaalne sündmus, millest tahetakse osa saada, sarnanedes olümpiamängude vaatamise kultuuriga.

Eesti koondise võimalused

Küsimusele, kas Eesti koondis võiks kunagi MM-finaalturniirile pääseda, suhtub Švede realistlikult, kuid ei välista seda täielikult. Eesti jalgpall on arenenud, kuid konkurents Euroopa kvalifikatsioonis on tihe ja ressursside vahe suurte riikidega püsib märkimisväärne. Samas rõhutab ta, et väikeriikide jalgpallis toimuvad aeg-ajalt üllatused, mis aitavad hoida lootust elus.

Kelle poolt Švede ise sel korral kaasa elab, jättis ta lahtiseks, viidates sellele, et pikaaegse jalgpallianalüütikuna on tal raske emotsionaalselt ühe meeskonnaga sügavalt samastuda, ta jälgib mänge pigem strateegilise ja ajaloolise pilguga.