Indrek Neivelt: Poola majandusedu ja maksupoliitika õppetunnid

Indrek Neivelt leiab, et Poola kiire majanduskasv ja elatustaseme tõus on tõestuseks, et diferentseeritud ning astmeline maksusüsteem võib toetada arengut tõhusamalt kui Eestis eelistatud mudelid. Ta toob eeskujuks Poola käibemaksueristused ja tulumaksusüsteemi, mis suunavad kapitali reaalmajandusse ja teenindussektorisse.

Poola majanduskasv on viimase kümnendi jooksul olnud muljetavaldav, muutes riigi Euroopa üheks eeskujulikumaks tegijaks. Indrek Neivelt tõdeb oma hiljutiste reiside põhjal Krakowisse ja Rzeszówisse, et areng on seal silmaga nähtav: korras kiirteed, renoveeritud linnaruum ning tihe elu tänavakohvikutes viitavad jõukuse kasvule. Statistikagi kinnitab vaatlust. Kui 2014. aastal oli Poola SKP inimese kohta ostujõu pariteedi alusel 68 protsenti Euroopa Liidu keskmisest, siis mulluseks oli see tõusnud 81 protsendini. Eesti on samal ajal jäänud pidama 79 protsendi tasemele.

Diferentseeritud maksukoormus

Poola eduloo taga peitub muu hulgas süsteem, mida Eestis on sageli lihtsuse nimel välditud. Käibemaksu puhul on poolakad rakendanud loogilist diferentseerimist. Üldine määr on 23 protsenti, kuid põhitoiduained, nagu leib, piimatooted, munad ning köögi- ja puuviljad, on maksustatud vaid 5-protsendilise määraga. Teatud valmistoitudele ja restoraniteenustele kehtib 8-protsendiline määr, samas kui alkohol ja luksuskaubad kannavad täismäära.

See lähenemine aitab hoida teenuste ja põhitoidu hindasid konkurentsivõimelisena, vähendades survet palkadele ka teistes sektorites. Ka eraisiku tulumaks on Poolas astmeline: kuni 30 000 zlotti ehk ligikaudu 6900 eurot aastas on maksuvaba. Kuni 120 000 zloti suuruse tuluni on maksumäär 12 protsenti ja alles sellest kõrgemal tõuseb see 32 protsendini. Üle miljoni zloti teenijatele lisandub veel neljaprotsendiline solidaarsusmaks.

Ettevõtluse suunamine

Ettevõtlusmaksustamises on Poola võtnud eeskuju Eestist, nimetades seda oma süsteemis "estoński CIT-iks". Erinevus on siiski oluline: Poolas kaasnevad sellega piirangud. Soodustust saavad vaid need ettevõtted, kus on vähemalt kolm töötajat ning mille eesmärk on toetada reaalset majandustegevust ja töökohtade loomist. See suunab kapitali tootmisliinidesse ja hotelliehitusse, mitte passiivsetesse finantsinvesteeringutesse.

Oleks tore, kui me enne valimisi vabaneksime dogmast, et maksusüsteemi ainus voorus on lihtsus, et mitte öelda primitiivsus. Maksusüsteem ei ole vaid riigieelarve täitmise vahend, vaid tööriist investeeringute, tööhõive ja majanduse konkurentsivõime suunamiseks.