Indoneesia maavärinas hukkunute arv tõusis 54-ni, tuhanded vajavad abi

Indoneesia maavärinas hukkunute arv tõusis 54-ni, tuhanded vajavad abi

Floresi saart tabanud 7,7-magnituudine maavärin on jätnud tuhanded inimesed kodutuks ning varjutanud riigi iseseisvuspäeva tähistamise.

Poliitika

Ida-Indoneesias Floresi saare ranniku lähedal toimunud 7,7-magnituudine maavärin on nõudnud vähemalt 54 inimese elu, teatasid kohalikud võimud esmaspäeval. Laupäeval aset leidnud maapõuevärin, mille epitsenter asus vaid 10 kilomeetri sügavusel, on tekitanud ulatuslikke purustusi ning sundinud tuhandeid inimesi kodudest evakueeruma.

Sündmus on muutnud keeruliseks Indoneesia iseseisvuspäeva pidustused, mis tähistavad 1945. aastal Jaapani okupatsiooni lõppu. Samal ajal kui president Prabowo Subianto juhatas tseremooniaid pealinnas Jakartas, mis asub katastroofipiirkonnast 1500 kilomeetri kaugusel, seisavad kohalikud elanikud silmitsi kriitilise puudusega toidust, puhtast veest ja peavarjust.

Abi ootuses ja purustuste ulatus

Hinnanguliselt on maavärinas kahjustada saanud ligi 500 elumaja ning maalihked on blokeerinud teed, jättes umbes 12 800 inimest Floresil kodudest eraldatuks. Paljud ellujäänud on sunnitud elama ajutistes telklaagrites, kus tingimused on äärmiselt viletsad, põhjustades hügieeniprobleeme ja haigestumisi, eriti laste seas. Üks kohalikest elanikest kirjeldas olukorda, kus majad on kokku varisenud või pragunenud, muutes need elamiskõlbmatuks.

Indoneesia hädaolukordade leevendamise amet BNPB on alustanud operatsiooni, mille raames toimetab õhuvägi piirkonda 13 tonni hädaabi. Ase-tervishoiuminister Benjamin Paulus Octavianus teatas, et plaanis on püstitada välihaigla. Ta rõhutas, et kõige teravamalt on vaja neurokirurge ja ortopeede, kes suudaksid ravida maavärinas saadud luumurde ja peavigastusi.

Seismiliselt aktiivne vöönd

Indoneesia asub niinimetatud Vaikse ookeani tulerõngas, mis on maailma üks seismiliselt aktiivsemaid piirkondi. Maavärinale on järgnenud ligi 1600 järeltõuget, sealhulgas esmaspäeva hommikul toimunud 5,6-magnituudine maapõuevärin. Kuigi tsunamihoiatus anti algselt välja Ida-Nusa Tenggara, Lääne-Nusa Tenggara ning Lõuna- ja Kagu-Sulawesi provintsidele, on see nüüdseks tühistatud.

See on Indoneesia ohvriterohkeim looduskatastroof alates 2022. aastast, mil Lääne-Jaaval toimunud maavärin nõudis sadu elusid. Piirkonna ajalugu on pikitud sarnaste tragöödiatega, sealhulgas 1992. aastal Floresil toimunud maavärina ja tsunamiga, mis tappis umbes 2500 inimest, ning 2018. aasta katastroofidega Lombokil ja Sulawesil, mis nõudsid tuhandeid ohvreid.

Ava rakenduses →