India kivimikihtidest leiti 3,5 miljardi aasta vanuseid elusorganismide jälgi

Teadlased on tuvastanud Indias Bhitardari piirkonnas 3,5 miljardit aastat vanas kivimis mikroskoopilisi jälgi, mis viitavad toona eksisteerinud arenenud eluvormidele. See on esimene kord, kui sedavõrd vana bioloogilise päritoluga materjali vanus on määratud kivimi enda, mitte naaberkihistuste põhjal.

Bhitardari piirkonnas Indias avastatud kivimikiht sisaldab üheselt mõistetavaid märke 3,5 miljardit aastat tagasi tegutsenud mikroorganismidest. Geoloogid suutsid dateerida proovi otseselt, eraldades poolteisest kilogrammist kivimist tillukesed, 40-60-mikronised tsirkoonikristallid. Nende kuju ja sisemine struktuur viitavad sellele, et kristallid sattusid settesse vulkaanilise tuha kaudu kivimi ladestumise ajal, mistõttu vastab nende vanus täpselt ümbritseva kivimi vanusele, mis on 3,497 miljardit aastat.

Bioloogilised tõendid

Süsiniku isotoopide analüüs andis tulemuseks -30,9 promilli, mis on iseloomulik elusorganismidele. Selline „kergem“ süsinikuprofiil eristab seda orgaanilist ainet anorgaanilisest materjalist ning ühtib teaduslikult tuntud arhaikumi perioodi bioloogilise süsiniku väärtustega.

Mikroskoobi all on kivimis näha vahelduvaid kvartsi ja tumeda süsiniku kihte, mis meenutavad iidseid mikroobimatte ehk mikroorganismide kihte, mis katsid toona merepõhja. Teadlased kasutasid Ramani spektroskoopiat, et hinnata temperatuuri, mida materjal on oma eksistentsi jooksul kogenud. See kinnitas, et orgaaniline aine ei ole hiljem kuumuse toimel kivimi sisse tekkinud, vaid pärineb selle moodustumise ajast.

Arengutase muistsetes vetes

Analüüsitud kivimid pärinevad keskkonnast, kus mikroobid asustasid raua- ja ränirikkaid madalmeresid, ammutades energiat vulkaanilisest aktiivsusest ja hüdrotermilistest allikatest. Uuring viitab, et juba sel ajastul võisid organismid kasutada keerukaid ainevahetusprotsesse, sealhulgas Calvini tsüklit, mida kasutavad tänapäeva taimed. Kui need järeldused peavad paika, tähendab see, et elu ei piirdunud vaid ümbritsevate ainete tarbimisega, vaid suutis end süsihappegaasist ise toota toota orgaanilist ainet.