India hindab Saudi Araabia, Türgi ja Pakistani sõlmitud «Mecca kaitseleppe» mõju

Saudi Araabia, Türgi ja Pakistan allkirjastasid 7. augustil kolmepoolse kaitselepingu, mis näeb ette vastastikust toetust võimaliku relvastatud rünnaku korral. India ametnikud ja analüütikud on alustanud leppe implikatsioonide hindamist, keskendudes eriti selle mõjule piirkondlikule jõutasakaalule.

7. augustil allkirjastasid Saudi Araabia, Türgi ja Pakistan niinimetatud «Mecca kaitseleppe», mis näeb ette kollektiivkaitse ja ühise julgeolekukoostöö. Leppe kohaselt loetakse relvastatud rünnakut ühele liikmesriigile rünnakuks kõigi kolme vastu. Kokkulepe on sõlmitud olukorras, kus Lähis-Idas on käimas Iraani sõda ning piirkonnas on toimumas julgeolekukorralduse muutused, osaliselt seoses kahtlustega USA senise julgeolekugarantii usaldusväärsuses.

Ekspertide hinnangud

Endine India suursaadik Pakistanis Ajay Bisaria suhtub leppesse märkimisväärse skeptilisusega. «Mecca lepe ei ole väärt paberit, millele see on kirjutatud,» ütles Bisaria. Tema sõnul ei muuda kokkulepe oluliselt India ja Pakistani vahelist dünaamikat ega Saudi Araabia positsiooni võimalike tulevaste kriiside korral. Analüütik Tara Kartha märkis, et suurem osa Pakistani ja Türgi sõjalisest koostööst on eksisteerinud juba varem. Kartha hinnangul on siiski risk, et lepe võib lihtsustada Pakistani juurdepääsu Türgi sõjatehnoloogiale või täiendavale rahastusele, mida on hiljem keeruline piirata.

Strateegiline vaade

India välisministeeriumi pressiesindaja Randhir Jaiswal kinnitas, et New Delhi jälgib leppe implikatsioone riikliku julgeoleku vaatenurgast ning võtab vajalikke meetmeid oma huvide kaitsmiseks. Analüütik Harsh Pant rõhutas, et India peaks kasutama oma tihedaid suhteid Saudi Araabiaga, et vältida Pakistani mõjuvõimu ebaproportsionaalset kasvu Pärsia lahe piirkonnas.

Strateegiaekspert C. Raja Mohan näeb leppes aga viidet India pikemaajalisele strateegilisele puudujäägile Pärsia lahel. «India ei saa jääda peamiselt diplomaatiliseks ja majanduslikuks mängijaks,» tõdes ta. Mohani hinnangul peab riik suurendama oma sõjalist kohalolekut piirkonnas ning tugevdama praktilist julgeolekukoostööd üksikute Lähis-Ida riikidega, et vältida olukorda, kus majanduslikud huvid ja julgeoleku kohalolek on omavahel liigses vastuolus.