Imre Kaas: Eesti päästjate napp töötasu ja vananev tehnika on julgeolekurisk

Imre Kaas leiab, et Eesti kutseliste päästjate madal palgatase ja sõltuvus vabatahtlikest on jätkusuutmatu mudel. Tema hinnangul on rahandusministri suhtumine päästjate palganõudmistesse murettekitav, samas kui vabatahtlikud peavad toime tulema pool sajandit vanade autodega.

Sisejulgeolek on Eesti riigi üks nurgakive, ent selle vahetud tagajad elavad toimetulekupiiril. Päästjate palgakonflikt ei ole pelgalt finantsküsimus, vaid strateegiline teema, mis puudutab riigi vastupidavust ja võimekust kriisiolukordades, kirjutab Imre Kaas.

Rahandusministri vastuseis palganõudmistele

Rahandusminister Jürgen Ligi on avalikkuses rõhutanud, et päästjate palgad tõusevad inflatsiooniga samas tempos ning nende rahulolematus on kohatu. Selline retoorika on pälvinud teravat kriitikat, kuna kutseliste päästjate sissetulekud jäävad endiselt kaugele maha ühiskonna ootustest ja tegelikust elukallidusest.

Praeguse seisuga teenib 1668 kutselisest päästjast 112 inimest miinimumpalka, mis on 1606 eurot. Päästja keskmine põhipalk ulatub 1758 euroni. Ametiühingud ja Päästeamet on välja pakkunud, et õiglane palgatase oleks 1,2 Eesti keskmist palka ehk umbes 2700 eurot kuus. Selle eesmärgi täitmiseks oleks vajalik riigieelarvest suunata täiendavad 25 miljonit eurot aastas, mida praegune valitsus on käsitlenud pigem tülikohustusena kui hädavajaliku julgeolekuinvesteeringuna.

Vabatahtlike piiratud võimekus

Eesti sisejulgeoleku süsteem toetub üha enam vabatahtlikele, kes täidavad lünki, mida riik ise täita ei suuda. Praegu on Eestis 119 vabatahtlikku päästekomandot, kus tegutseb 3241 inimest. Nende panus on hindamatu, kuid sageli töötavad nad tehnika ja vahenditega, mis on moraalselt ja füüsiliselt vananenud. Teated 50 aastat vanadest päästeautodest, mis vaevu käivituvad, ei ole erandjuhtumid, vaid süsteemse alarahastuse sümptom.

Sarnane dünaamika on nähtav ka politseitöös. Eestis tegutseb 1300 abipolitseinikku, kes on tänavuse aasta jooksul panustanud kokku 111 616 töötundi. Ligikaudu 88 protsenti neist on aktiivsed tegutsejad, kes tagavad riigi turvalisust põhitöö kõrvalt.