IMF hoiatab Eestis kasvava võlakoorma ja inflatsioonisurve eest

Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangul kiirendas Eesti 2026. aasta eelarvepoliitika majanduskasvu, kuid suurendas samal ajal inflatsiooni- ja võlariske. IMF prognoosib Eesti majanduskasvuks tänavu 2% ning soovitab eelarvet korrigeerida.

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) hinnangul kasvab Eesti majandus 2026. aastal 2% ja 2027. aastal 2,1%, kuid Lähis-Ida sõda võib kõrgemate energiahindade kaudu kasvuväljavaadet halvendada. IMF-i delegatsioon viibis Tallinnas 27. maist 9. juunini, et teha Eesti 2026. aasta artikkel IV konsultatsioonide raames majandusülevaade.

Eesti majanduskasv kiirenes tänavu esimeses kvartalis aastavõrdluses 2,4%-ni. Taastumist vedas eelkõige eratarbimine, mida toetas üldise tulumaksuvaba miinimumi kasutuselevõtt. Investeeringud ja eksport jäid tagasihoidlikumaks, kuigi kaitseotstarbelised hanked suurenesid.

Inflatsioon kiirenes aprilli 3,2%-lt mais 4%-ni. Peamine põhjus oli energia kallinemine. Alusinflatsioon tõusis 2,6%-ni ning palgakasv ulatus esimeses kvartalis 6,2%-ni. IMF prognoosib kogu inflatsiooniks 2026. aastal 4,3% ja järgmisel aastal 3,4%.

Soovitused riigieelarvele

IMF-i eksperdid leiavad, et 2026. aasta eelarvepoliitika lõdvendamine on praeguste majandusolude jaoks liiga suur. Maksutulu vähendavad üldine tulumaksuvaba miinimum ja peatatud kütuseaktsiisi tõus, samal ajal kui kapitali- ja kaitsekulud kasvavad kiiresti.

Fondi hinnangul peaks Eesti alustama püsivat eelarve korrigeerimist. See aitaks hoida valitsemissektori võla kontrolli all.

IMF soovitab vältida üldiseid energiatoetusi, käibemaksu- ja aktsiisilangetusi ning hinnalagesid. Toetused peaksid olema ajutised ja suunatud kõige haavatavamatele majapidamistele ning ettevõtetele. Maksutulu suurendamiseks võiks fondi hinnangul kaaluda erinevaid maksumuudatusi.

Pangandus ja kasvupotentsiaal

Finantsstabiilsuse riskid on IMF-i hinnangul endiselt piiratud, kuid suurenenud. Pangandussektoris on märgata teatavaid riske. Tähelepanu vajavad ka majanduslikud arengud.

Pikemas vaates soovitab IMF parandada töötajate oskusi ja ettevõtete konkurentsivõimet. Eesti kasvupotentsiaali toetaksid ka sügavamad kapitaliturud ning suurem kodumaine elektritootmine. Taastuvenergia ja paremad ühendused naaberriikide turgudega võiksid IMF-i analüüsi kohaselt elektrihindu mõjutada.