IMF hoiatab Bangkokis toimunud tippkohtumisel valitsuste kasvavate laenukulude eest

Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) hoiatab oma värskes raportis, et riigivõlakirjade tootluse kasv muudab riikide eelarvepoliitika üha keerulisemaks. Bangkokis kogunenud finantseksperdid rõhutavad, et võla teenindamise kulud kasvavad nii arenenud kui ka madalama sissetulekuga riikides, nõudes riikidelt kiireid majanduslikke kohandusi.

Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) avaldas täna Bangkokis toimuval aastakohtumisel uue eelarveülevaate, milles hoiatatakse riikide kasvavate laenukulude eest. Fondi hinnangul on riigivõlakirjade tootluse tõus tekitanud valitsustele täiendavat fiskaalsurvet ajal, mil riigivõlg on juba niigi kõrge. IMF märgib, et see on «tõstnud fiskaalseid panuseid» riikide jaoks, kes püüavad laenukoormust kontrolli all hoida.

Alates veebruarist, mil algas Iraani sõda ja naftahinnad tõusid, on G7 riikide 10-aastaste riigivõlakirjade keskmine tootlus kerkinud üle ühe protsendipunkti. Tegemist on kõrgeima tasemega viimase kahe aastakümne jooksul. IMF-i sõnul sunnib selline olukord valitsusi tegema raskeid otsuseid, hoiatades ühtlasi: «Mida kauem riigid ootavad, seda valusamaks kohandamine muutub.»

Võlakoormuse ajalooline tipptase

Globaalne avaliku sektori võlg on jõudmas tasemeni, mis ületab 100 protsenti maailma SKP-st. Sellist näitajat pole nähtud alates Teise maailmasõja järgsest perioodist. IMF-i andmetel avaldavad suured võlakirjaemissioonid ja kulutuste surve arenenud majandustega riikides täiendavat survet tootlustele, mida investorid pikaajaliste võlakirjade hoidmisel nõuavad.

Suurenenud intressimäärad suurriikides mõjutavad otseselt ka teisi piirkondi, halvendades nende võladünaamikat. Näiteks Ameerika Ühendriikides prognoositakse intressimaksete kasvu 2,8 protsendilt SKP-st, mis oli tase enne pandeemiat, kuni 5,7 protsendini aastal 2031. See summa on ligikaudu võrdne riigi prognoositavate kulutustega sotsiaalkindlustusele.

Raskused madala sissetulekuga riikides

Olukord on eriti terav madala sissetulekuga riikides, kus intressimaksed neelavad praegu üle 15 protsendi maksutuludest. Samal ajal seisavad paljud arenenud riigid silmitsi sisepoliitiliste raskustega eelarve konsolideerimisel. Näiteks Ühendkuningriigi rahandusminister John Healey võib eelarve koostamisel sattuda konflikti parlamendiliikmetega, kui ta otsustab sotsiaalkulutusi kärpida.