IMF: Eesti riigivõlg on kiire kasvu tõttu jätkusuutmatul kursil

Rahvusvaheline Valuutafond hoiatab Eesti riigivõla kiire kasvu eest ja kutsub üles pikaajalisele fiskaalpoliitilisele kokkuleppele. Eesti Pank toetab ettepanekut, märkides, et kasvavad intressikulud vähendavad riigi võimalusi avalike teenuste pakkumiseks.

Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) hoiatab oma värskes analüüsis, et Eesti riigirahanduse praegune suund on pikas plaanis jätkusuutmatu. Organisatsiooni eksperdid rõhutavad, et kuigi Eesti on endiselt madala võlakoormusega riikide seas, on võla kasvutempo muutunud murettekitavaks ning nõuab viivitamatut tähelepanu.

Võlakoorma järsk kasv

Võla maht on viimastel aastatel hüppeliselt suurenenud. Kui 2019. aastal ulatus riigivõlg 2,5 miljardi euroni, siis 2025. aastaks on see kasvanud 10 miljardi euroni. Prognooside kohaselt võib võlasumma 2030. aastaks ületada 20 miljardi euro piiri, mis seab riigieelarve pikaajalise surve alla ja vähendab manööverdamisruumi tulevaste kriiside korral.

Intressimaksed söövad teenuseid

Eesti Panga presidendi Ülo Kaasiku sõnul ei ole suur võlakoormus vaid numbriline küsimus, vaid otsene takistus riigi toimepidevusele. "Suur võlakoormus ei ole abstraktne probleem, sest see teeb tulevikus laenamise kallimaks nii riigile kui ka erasektorile," nentis ta.

Intressimaksete kiire kasv on eriti terav probleem: kui 2022. aastal kulus intressideks 28 miljonit eurot, siis 2030. aastaks võib see summa ulatuda ligi 650 miljoni euroni. See on märkimisväärne ressurss, mida saaks suunata näiteks päästeteenistusse või kõrghariduse rahastamisse. Ülo Kaasik leiab, et Eesti vajab poliitilist kokkulepet, mis ületaks valimistsükleid, sarnaselt Rootsi ja Soome praktikale. See aitaks tagada riigirahanduse stabiilsuse sõltumata valitsuste vahetusest.

IMF delegatsioon viibis konsultatsioonidel 27. maist kuni 9. juunini. Lisaks fiskaalküsimustele märkis fond, et Eesti peab majanduse elavdamiseks keskenduma tootlikkuse tõstmisele, investeeringute soodustamisele ja ekspordi mitmekesistamisele, kuna pelk majanduse taastumine kriisijärgsest perioodist ei lahenda pikaajalisi struktuurseid probleeme.