İmamoğlu kohtuprotsess Silivris: Türgi opositsioonikandidaat vangis

Istanbuli endine linnapea Ekrem İmamoğlu istub Silivri vanglas ning tema kohtuprotsess, kus ta on süüdistatav 142 kuriteost, võib kesta kuni 12 aastat. Kohtuasi lükkab ta tõenäoliselt kõrvale 2028. aasta presidendivalimistelt. Samal ajal juhivad Türgis 30 omavalitsust, mis esindavad 28 miljonit inimest, valimata ametnikud, sest valitud linnapead on vahistatud.

Silivri vanglakompleks, mis asub Istanbulist 83 kilomeetrit läänes, on Euroopa suurim. Selle müüride taga elab praegu Türgi suurima opositsioonikandidaadi, endise Istanbuli linnapea Ekrem İmamoğlu elu.

İmamoğlu vahistati 19. märtsil 2025. Kohtuprotsess algas 9. märtsil 2026 ning kohus on teatanud, et asja menetlemine võib kesta kuni 4600 päeva, ligikaudu 12 ja pool aastat.

142 süüdistust, 2430 võimalikku vanglaaastat

Linnapea ees seisab 142 süüdistust: kuritegeliku ühenduse juhtimine, altkäemaksu võtmine, isikuandmete ebaseaduslik hankimine, keelustatud Kurdistani Töölispartei toetamine, riigihangetesse sekkumine ja hulk muid majanduskuritegusid. Kui kõik süüdistused leiaksid kinnitust, oleks teoreetiline karistus 2430 aastat vangistust. Koos İmamoğluga on vahistatud 104 teist linnavalitsuse ametnikku; praegu istub trellide taga 68 süüdistatavat.

Süüdistusakt on 3739 lehekülge pikk, selle esitas Istanbuli peaprokurör 11. novembril 2025.

İmamoğlu polnud lihtsalt populaarne linnapea, ta oli Recep Tayyip Erdoğani jaoks tõsiseim potentsiaalne rivaal. Ta võitis Istanbuli linnapeavalimised 2019. aastal, murdes AKP ja selle eelkäijate 25-aastase haarde linna üle. 2024. aasta märtsi linnapeavalimistel sai ta 51% häältest ja võitis valitsuspartei kandidaadi üle 10-protsendilise ülekaaluga.

Diplomist presidendikandidaadini, ja vanglasse

Kolm nädalat pärast seda, kui İmamoğlu veebruaris 2025 teatas oma presidendikandidatuurist 2028. aasta valimisteks, tühistas Istanbuli Ülikool tema kõrgkoolidiplomi, muutes ta poliitiliseks ametiks kandideerimiseks sobimatuks. Järgmisel hommikul piirasid sajad politseinikud linnamajaresidentsi.

Türgi justiitsminister Yılmaz Tunç eitas tollal, et valitsus avaldab kohtutele survet. Tema ametikoha võttis üle just prokurör Akın Gürlek, see sama mees, kes İmamoğlule süüdistuse esitas.

Kohtusaalis on İmamoğlul lubatud igapäevaselt sõna võtta, kuigi ta astub tunnistajana üles viimasena. Oma avasõnavõtus ütles ta otse: «See protsess on muutunud piinamise vormiks.» Tema alluvuses Istanbuli linnavalitsuses töötanud inimesed on tema sõnul «unustatud vanglasse nagu kaevu heidetud kivid».

Rohkem kui üks mees

İmamoğlu juhtum pole erand. Oxfordi ülikooli teadlase Ezgi Başarani arvutuste kohaselt on Türgis 30 omavalitsust, mis esindavad 28 miljonit inimest, praegu juhitud valimata ametnike poolt, sest valitud linnapead on vahistatud. Märts 2024 kuni mai 2026 vahel liitus 76 eri parteide linnapead AKP-ga, arvatavalt selleks, et vältida İmamoğluga samalaadset saatust.

Mais ründas rahutuspolitsei CHP peakorterit Ankaras, kasutades pisargaasi.

Stanfordi Ülikooli Ottomani ja Türgi ajaloo dotsent Ali Yaycıoğlu, kes töötas İmamoğlu kõnekirjutajana ja lahkus Türgist vahetult enne vahistamist, nõustab nüüd kaitsetiiimi Harvardi ülikooli campuselt. «Raamin ajaloolist kaitsekontseptsiooni, see saab olema väga pikk tekst,» ütles ta, iseloomustades seda kui «poliitilist kaitset».

CHP teatas 2025. aasta juunis, et kavatseb presidendikampaanias kasutada tehisintellekti ja hologramme. Septembris avaldati YouTube'is AI-genereeritud videosõnum, kus İmamoğlu seisab Atatürki kujutise kõrval: «Ei surved, ei takistused, ei tumedad kavatsused, miski ei peata seda marssi. Sest meil on õigus, sest meie oleme rahvas, sest meie oleme vabariik!»

Erdoğani peegel

İmamoğlu tõus ja langus meenutab Erdoğani enda karjääri: too valiti samuti Istanbuli linnapeaks 1994. aastal ja sattus viis aastat hiljem vanglasse, mis üksnes võimendas tema populaarsust. Pärast nelja kuud kestnud vahistust vabanes Erdoğan 1999. aasta juulis ja sai peaministriks vähem kui neli aastat hiljem.

İmamoğlu on aga juba veetnud eelvangistuses üle aasta. Enne istungi lõppu võttis ta taas sõna, viidates Ungari peaministri Viktor Orbáni lahkumisele võimult pärast 16-aastast ametiperioodi: «Meie ümber toimuvad head asjad.» Seejärel hüüdis ta: «Elagu demokraatia, elagu õiglus, elagu vabariik!», ja kadus läbi kohtusaali põrandaaluse luugi.