Ilmar Tomusk: Eesti seaduste lüngad takistavad keelepoliitikat

Keeleameti juht Ilmar Tomusk tõdeb, et eestikeelsele õppele ülemineku sisuline protsess algas alles 2022. aastal, kuigi esimene vastav otsus tehti juba 1993. aastal. Ta rõhutab, et seaduste sünkroniseerimata olek tekitab jätkuvalt takistusi nii teenindussektoris kui ka kohalikes omavalitsustes.

Eesti keelepoliitika kujundamine on 31 aasta jooksul olnud heitlik ning seadusandlikud puudujäägid takistavad riiklike eesmärkide elluviimist, nentis keeleameti juht Ilmar Tomusk. Ehkki riigikogu võttis eestikeelsele õppele ülemineku otsuse vastu 1993. aastal, lükati tähtaegu korduvalt edasi. Sisuline muutus algas alles hiljem, kui kinnitati üleminek lasteaedades ja põhikoolides.

Õiguslikud vastuolud takistavad kontrolli

Ilmar Tomusk tõi välja, et keeleameti tööd pärsivad valdkonnaseaduste ja keeleseaduse vahelised ebakõlad. Näiteks nõuab keeleseadus taksojuhtidelt B1-tasemel keeleoskust, kuid ühistranspordiseadus, mille alusel väljastatakse teenindajakaarte, seda kohustust ei sisalda. Selline olukord muudab järelevalve keerukaks, kuna keeleoskuse puudumine ilmneb sageli alles teenuse osutamise käigus, mitte juba tegevusloa taotlemise etapis.

Sarnane probleem puudutab kohalikke omavalitsusi. Seaduse järgi peavad volikogu istungid toimuma eesti keeles, kuid volikogu liikmetelt endilt keeleoskust ei nõuta. See tekitab paradoksaalseid olukordi, kus istungite juhid ei saa tagada riigikeele kasutamist, sest osalejatel puudub selleks vajalik keeleoskus.

Muutuv avalik ruum ja Ida-Virumaa

Lisaks juriidilistele küsimustele on muutunud Eesti avalik keeleruum. Ilmar Tomusk märkis, et kui varem domineerisid vene ja soome keel, siis nüüd on lisandunud lai valik teisi võõrkeeli, sealhulgas jaapani, korea, hiina ja araabia keel. Ta rõhutas vajadust tagada avalikkusele teave eesti keeles, et vältida paabeli segadust, kus kohalik elanik ei mõista talle suunatud teateid.

Haridusvaldkonnas on pilt aga paranemas. Ida-Virumaal on kvalifikatsiooninõuetele vastavatele, eesti keelt valdavatele õpetajatele makstav palgalisa üks viis piirkonda spetsialiste meelitada. Ameti andmetel on üldhariduskoolides eesti keele oskuse nõudeid täitvate õpetajate osakaal tõusuteel. Lasteaedades on olukord keerulisem, kuid abiõpetajate seas on keeleoskus samuti probleemiks.