Ilmar Tomusk: Eesti ettevõttele kuulub eestikeelne nimi

Keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk tõstatab küsimuse eestikeelsete ärinimede tähtsusest tänapäeva Eestis. Ta tõmbab paralleeli nõukogude ajaga, mil Eesti kaupluste ja asutuste sildid olid vaid venekeelsed, ning küsib, kas ingliskeelsete nimede laialdaseks kasutamiseks on mõjuv põhjus.

Ilmar Tomusk, keeleameti peadirektor, esitab provokatiivse küsimuse: mida arvaksid eestlased, kui ajamasin viiks nad tagasi 35 aasta taha, kus kõik kauplus- ja asutussildid olid kirjutatud üksnes vene keeles?

Tänapäeval on sarnane pilt levinud inglise keele näol. Tallinna kaubanduskeskuste ja ettevõtete nimesildid kannavad üha sagedamini võõrkeelseid nimetusi, millele eestikeelne vaste puudub või on lisatud vaid teisejärgulise märkusena.

Ajalugu kordub teises keeles

Nõukogude perioodil oli vene keel avalikus ruumis domineeriv, eestikeelne tõlge lisati vaid mõnikord ja sageli mitte. Tomusk leiab, et tänapäeva trend, kus Eesti ettevõtted valivad ingliskeelse kaubanime, on sisuliselt sama probleem uues kuues.

Ärinimi on ettevõtte nägu ja osa avalikust keeleruumist. Eesti keeleseadus sätestab nõuded eestikeelse teabe esitamisele, kuid kaubanimed jäävad sageli reguleerimata alaks, kus inglise keel on saanud iseenesestmõistetavaks valikuks.

Mis on kaalul?

Keeleameti juhi sõnul pole tegemist pelgalt esteetilise küsimusega, see puudutab eesti keele elujõulisust ja nähtavust avalikus ruumis. Kui eestlastest ettevõtjad eelistavad ingliskeelseid nimesid, saadab see ühiskonnale signaali, et eesti keel ei ole ärimaailmas piisavalt prestiižne.

Tomusk kutsub ettevõtjaid kaaluma, kas ingliskeelne nimi on tõesti vajalik või on tegemist lihtsalt moega, mis kustutab eesti keele nähtavuse avalikust ruumist samavõrd, nagu seda tegi vene keel aastakümneid tagasi.