Iisraeli leiukoht paljastab 780 000 aasta vanused lõkkeasemed

Uus teadusuuring avab haruldase akna varajaste inimeste tulekasutuse ajalukku. Iisraeli põhjaosas asuva eelajaloolise leiukoha Gesher Benot Ya'aqov söetükid tõendavad, et meie kauged esivanemad mitte üksnes ei kasutanud tuld ligi 780 000 aastat tagasi, vaid oskasid valida ka elukohti, kus küttematerjali oli pidevalt saadaval.

Iisraeli põhjaosas asuval eelajaloolisel leiukohal Gesher Benot Ya'aqov (GBY) tehtud leiud on avanud teadlastele enneolematu vaate varajaste inimeste igapäevaellu ligi 780 000 aastat tagasi. Äsja avaldatud uuring tugineb sealt leitud söetükkidele, mis tõendavad muistse tulekasutuse kauget ajalugu.

Söetükid jutustavad muistset lugu

Leiukoha analüüs näitab, et toonased inimesed, meie kauged eellased, ei teadnud mitte ainult, kuidas tuld kasutada, vaid omasid ka oskust valida elupaiku strateegiliselt. Leiukoha ümbruses leidus pidevalt küttematerjali, mis viitab sellele, et varajased inimesed mõistsid oma keskkonda ja planeerisid oma tegevusi ette.

Mida see avastus tähendab?

Uuring annab olulise panuse teaduslikku arutelusse selle üle, millal ja kuidas hakkas inimkond tuld kontrollima. Gesher Benot Ya'aqovi leiukoht Iisraelis on juba varem pakkunud hulgaliselt muistse elu tõendeid, kuid seekordne uuring lisab täiesti uue kihi meie arusaamale varajaste inimeste kognitiivsest arengust, võimest mõelda ressursside kättesaadavusele ja elukeskkonna valikule.