Iisraeli arheoloogiaplaanid Jordani Läänekaldal tekitavad rahvusvahelisi pingeid

Iisraeli kava laiendada kontrolli muististe üle Jordani Läänekaldal on toonud kaasa süüdistused maa sundvõõrandamises ja arheoloogia poliitilises ärakasutamises. UNESCO on lisanud ajaloolise Sebastia asula ohustatud maailmapärandi nimistusse, vastandudes Iisraeli ametnikele, kes peavad projekte oluliseks ajaloolise pärandi kaitsmisel.

Iisraeli võimude tegevus ajaloolises Sebastia asulas Jordani Läänekaldal on tekitanud terava vaidluse, kus arheoloogilised väljakaevamised on põrkumas kohalike palestiinlaste omandiõigustega. Iisraeli riik on teatanud plaanist sundvõõrandada umbes 450 aakrit maad, et luua uus rahvuspark, mis on viinud kohalike elanike, nagu maavaldaja Abu Mudifi, sunnitud vastasseisu oma kodukandi tuleviku pärast.

UNESCO sekkumine ja kohalikud mured

UNESCO on reageerinud olukorrale, lisades Sebastia mitte ainult maailmapärandi nimistusse, vaid ka ohustatud maailmapärandi nimekirja. Organisatsioon toob välja, et kavandatav sundvõõrandamine ja niinimetatud Šomroni rahvuspargi loomine võivad ala tükeldada ja takistada kohalike elanike ligipääsu maale. Sebastia linnapea Mohammed Azem on väljendanud muret, et piirkonna majandamine ja koristustööd on muutunud keeruliseks, kuna elanikud kardavad kokkupõrkeid Iisraeli julgeolekujõududega.

Sarnane olukord on kujunenud Herodioni mäel Jeruusalemma lähedal. Seal on alustatud umbes 80 aakri suuruse maa-ala sundvõõrandamist, mida Iisrael põhjendab muististe säilitamise ja arendamisega. Iisraeli organisatsioon Peace Now on aga märkinud, et rahvusvahelise õiguse kohaselt on keelatud maad sundvõõrandada vaid asustuste laiendamise või üksnes Iisraeli kodanike huvides.

Poliitiline vastasseis ja arheoloogia

Iisraeli valitsus on seisukohal, et arheoloogiliste paikade haldamine on riiklik vastutus. Iisraeli välisminister Gideon Saar on kritiseerinud UNESCO otsust, väites, et rahvusvahelise organisatsiooni hääletus ei saa muuta ajalugu ega vähendada juudi rahva ajaloolisi sidemeid selle piirkonnaga. Iisraeli valitsus on väljendanud soovi tugevdada kontrolli arheoloogiliste paikade üle kogu Jordani Läänekaldal.

Kriitikud, sealhulgas Iisraeli aktivist Alon Arad, kes juhib iidse pärandi kaitsega tegelevat organisatsiooni Emek Shaveh, hoiatavad aga, et arheoloogiat kasutatakse poliitilise tööriistana. Tema sõnul on selliste projektide eesmärk sageli maade ümberjagamine ja ajaloolise narratiivi ümberkirjutamine ilma kohaliku omavalitsuse ja elanike kaasamiseta. Varasemalt sel aastal esitatud seaduseelnõu, mis oleks andnud kultuuripärandi ministeeriumile õiguse sundvõõrandada maad arheoloogilistel eesmärkidel, on siiski parlamendis seisma jäänud.