Iisraeli 27. oktoobri parlamendivalimised: kas Netanjahu kaotab oma «kuningategijad»?

Iisrael valmistub 27. oktoobril toimuvateks parlamendivalimisteks, kus peaminister Benjamin Netanyahu seisab silmitsi keerulise poliitilise ellujäämisega. Ultraortodokssed erakonnad, kes on seni olnud tema koalitsiooni nurgakiviks, on rahulolematud täitmata jäänud lubaduste pärast, mis puudutavad usukoolide õpilaste vabastamist sõjaväeteenistusest.

Iisraeli poliitiline maastik on pingestunud, kui riik valmistub 27. oktoobril toimuvateks parlamendivalimisteks. Kuigi sõjaline tegevus jätkub nii Gaza sektoris kui ka Liibanonis ja Süürias, on tähelepanu keskendunud järgmise valitsuse koosseisu kujundamisele. Benjamin Netanyahu jaoks on olukord kriitiline: enamik küsitlusi näitab, et ilma ultraortodokssete parteideta, Šas ja «Yahadut HaTorah», on tal äärmiselt keeruline saavutada valitsuse moodustamiseks vajalikku 61-mandaadilist enamust.

Viimase Knesseti 25. koosseisu tegevus lõppes ametlikult 17. juulil. Tegemist oli perioodiga, mida iseloomustasid oktoobris 2023 alanud sõda, pinged Iraaniga ning ühiskondlik lõhestumine. Nüüd, kampaania alguses, on ultraortodokssed parteid, keda Iisraelis sageli nimetatakse «kuningategijateks», oma toetuse osas tagasihoidlikud. Nende rahulolematuse peamiseks põhjuseks on ebaõnnestunud katsed vastu võtta seadus, mis vabastaks usukoolide ehk ješivade õpilased automaatselt sõjaväeteenistusest.

Sõjaväeteenistuse kriitiline küsimus

Sõjaline olukord on Iisraelis pingeline, nõudes armeelt pidevat ressursside mobilisatsiooni. Reservväelaste koormus on olnud suur, kusjuures osa reservistidest on pidanud teenima pikalt. Sellises kontekstis on ühiskondlik surve nõuda panust ka neilt ühiskonnagruppidelt, kes on seni ajateenistusest pääsenud, muutunud järjest tugevamaks.

Iisraeli ülemkohus langetas otsuse, et valitsusel pole õigust kehtestada üldist vabastust usukoolide õpilastele, mistõttu kohustas kohus riiki kohaldama neile üldist sõjaväeteenistuse seadust. Olukord on jõudnud punkti, kus paljud haredi-kogukonna 18-24-aastased noormehed kuuluvad ajateenistusse kutsumisele. On räägitud vajadusest kutsuda nad teenistusse, mis on vallandanud kogukonnas suuri proteste.

Poliitiline strateegia ja tulevikuvaated

Ultraortodokssete erakondade juhid on nüüdseks teinud selgeks, et nende toetus uuele valitsusele ei ole automaatne. Moshe Gafni, kes on «Degel HaTorah» esindaja, on väljendanud vankumatut positsiooni. Rõhutatakse, et eelistatult peaks ajateenistuse seaduse küsimus olema lahendatud, andes märku, et nad on valmis koalitsiooniläbirääkimisi viivitama kuni oma nõudmiste täitmiseni. Sarnast joont hoiab ka Šas-i juht Aryeh Deri, märkides: «Peame leidma lahenduse Toorat õppivate inimeste staatusele.»

Kuigi peaminister Netanjahu on püüdnud oma liitlasi rahustada, mille raames võeti vastu mitmeid neile olulisi algatusi, sealhulgas osaline tunnustus Toora õppimisele kui rahvuslikule väärtusele, ei ole see esialgset konflikti lahendanud. Küsitlused näitavad, et vaatamata pingutustele võib valimistulemus jääda äärmiselt tasavägiseks, kus iga mandaat on otsustava tähtsusega. See sunnib kõiki poliitilisi jõude otsima uusi ja kohati ebatõenäolisi liite, et saavutada vajalik parlamendienamus.