Iisrael tunnustas Armeenia genotsiidi Türgiga suhete teravnemise taustal

Iisraeli valitsus hääletas pühapäeval ühehäälselt Armeenia genotsiidi ametliku tunnustamise poolt, mis süvendab veelgi riigi pingelisi suhteid Türgiga. Türgi asepresident kirjeldas resolutsiooni kui katset varjata Iisraeli enda kuritegusid. Iisraeli välisminister Gideon Sa'ar kinnitas, et hääletamine ei olnud Türgi vaenuliku retoorika eest kättemaks.

Iisraeli valitsus hääletas pühapäeval, 28. juunil 2026 ühehäälselt Armeenia genotsiidi ametliku tunnustamise poolt, astudes selle sammuga ajal, mil kahe riigi vahelised suhted on viimaste aastate jooksul järsult jahtunud.

Välisministri sõnumid

«Vaatamata ulatuslikule ja ühemõttelisele ajaloolisele dokumentatsioonile on Armeenia genotsiid tänaseni institutsionaliseeritud eitamis- ja vähendamiskampaania objekt, sealhulgas ajaloo manipulatiivne ümberjutustamine, eelkõige Türgi valitsuse poolt,» ütles Iisraeli välisminister Gideon Sa'ar kabinetiistungil.

Sa'ar rõhutas ka, et hääletamine ei olnud «kättemaksuakt» Türgi avatud vaenulikkuse, retoorika ega vaenulike tegude eest Recep Tayyip Erdoğani juhtimisel Iisraeli vastu. «Lisaks ei anna Türgi poolt Iisraeli vastu levitatavate valenarratiiivide propageerimine talle immuunsust ajalooliste tõdede ees,» lisas ta.

Genotsiidi ajalugu

Armeenia genotsiid nõudis hinnanguliselt 1,5 miljoni armeenlase elu aastatel 1915-1923 Osmanite impeeriumi võimu all. Türgi on järjekindlalt keeldunud tunnustamast neid sündmusi genotsiidina. Seni on massimõrvad genotsiidina tunnustanud üle 30 riigi maailmas, sealhulgas Prantsusmaa, Saksamaa, USA, Liibanon ja Süüria.

Iisraeli ja Türgi suhete langus

Kunagi tihedate sidemete kohale on viimaste aastate jooksul tekkinud sügavad lõhed. Pöördepunktiks sai Iisraeli sõda Gazas, mille käigus on hukkunud üle 73 000 palestiinlase ning mis puhkes pärast Hamasi terrorrünnakut Iisraeli tsiviilisikute vastu 7. oktoobril 2023.

Türgi president Erdoğan on korduvalt süüdistanud Iisraeli genotsiidis Gazas, süüdistused, mida Iisrael on eitanud. Enne pühapäevast hääletust kirjeldas Türgi asepresident Cevdet Yılmaz Iisraeli resolutsiooni kui «katset katta kinni nende endi kuriteod».