Iisakust olümpiafinaali: Enn Selliku ja Ülo Kriisa teekond tippu

Eesti pikamaajooksja Enn Sellik meenutab oma sportlastee algusaastaid Iisakus, kus tihe koostöö klassivend Ülo Kriisaga ja range treeningmetoodika aitasid noortel jooksjatel jõuda rahvusvahelise eduni.

Eesti jooksulegend Enn Sellik alustas oma teekonda tippspordis Iisakus, kus treenimine sai uue hoo tänu koostööle kaks päeva noorema klassivenna Ülo Kriisaga. Kaks noormeest leidsid teineteises väärilised treeningkaaslased, kelle ühine pingutus andis tõuke tulemuste kiirele paranemisele. Juba 15-aastaselt suutis Sellik joosta 3000 meetrit alla üheksa minuti.

Kiire areng 1970ndatel

1971. aastal purunesid mitmed 16-aastaste Eesti rekordid. Sellik jätkas arengut, seades sihikindlalt eesmärgiks maailma tippu jõudmise. 1973. aastal näitasid mõlemad jooksjad silmapaistvat vormi Berliinis toimunud noorsoo- ja üliõpilasfestivalil, kus saavutati 3000 meetri distantsil kaksikvõit. Edu jätkus samal aastal Duisburgis juunioride Euroopa meistrivõistlustel, kus Kriisa võitis hõbeda 5000 meetris ja Sellik pronksmedali 3000 meetris.

Range treeningplaan

Sportlaste edukuse aluseks oli treener Tõnissoni metoodika, mis jõudis Sellikuni ja Kriisani kirjateel. Treeningutel kasutati kehalise kasvatuse õpetajalt laenatud stopperit, et jälgida pulsisagedust ja tempot vastavalt etteantud juhistele. Keskkooli viimastel aastatel ulatus nende kuine treeningmaht 400-450 kilomeetrini, mida kontrolliti hoolikalt.

«Treeneri plaan tuli kirjaga mulle ja Ülole kohale, selle järgi tegime,» meenutas Sellik ettevalmistusperioodi. Distsipliin ja täpne koormuste jälgimine olid äärmiselt olulised.

«Krossidel oli Ülo ees. Ta tajus tempot väga hästi. Lõike tehes vedasin rohkem mina, siis võis pulss olla 165-170 lööki minutis,» selgitas Sellik. Selline süsteemne lähenemine võimaldas neil noorteklassist meeste sekka siirdudes kohe konkurentsivõimelisi tulemusi näidata.