Iisaku ja Jõhvi juurtega näitleja Helend Peebu pärand jõudis teatrilavale

Helend Peep, kelle lapsepõlv möödus Iisakus ja koolitee Jõhvis, jättis sügava jälje Eesti kultuurilukku nii näitleja kui ooperisolistina. Tema elukäiku tähistanud suvelavastus on toonud uut tähelepanu Iisaku kandi kultuuriloole.

Helend Peep, kes sündis 29. juulil 1910. aastal Iisaku lähedal Vaikla külas, oli üks väheseid oma kodukandi noori, kes 1920ndatel Jõhvi gümnaasiumisse haridusteed jätkama suundus. Pärast pereisa varajast surma oli pere toimetulek keeruline, kuid ema panustas poja koolitamisse, mis võimaldas tal 1931. aastal gümnaasiumi majandusharu lõpetada. Juba kooliajal Jõhvis ilmnes tema anne näitemängus ja deklameerimises, mis pani aluse hilisemale lavateele.

Teatriteed alustas Peep 1938. aastal Vanemuise kooris, naastes sinna 1949. aastal ning töötades seal ooperisolisti ja draamanäitlejana enam kui viis aastakümmet. Üle Eesti tuntuks sai ta eelkõige 1955. aastal Boris Kõrveri operetis «Ainult unistus» esitatud «Kerjuse lauluga». Lisaks teatritööle tegi ta rolle filmides, nagu «Vana mees tahab koju» ja «Jäljed», ning pühendus põhjalikult kodu-uurimisele ja suguvõsa ajaloo talletamisele, mis ulatus tema uurimustöödes 16. sajandini.

2023. aastal tõi lavastaja Rednar Annus Iisaku laululaval publiku ette suvelavastuse «Kõik roosid...», mis keskendus Peebu noorusaastatele. Annuse sõnul on märkimisväärne, et Peep suutis säilitada oma ausa palge ja ei astunud kommunistlikusse parteisse, pidades vastu keerulistele okupatsiooniaegadele. See suvelavastus avas ühtlasi traditsiooni tuua lavale Iisaku kandist pärit suurmeeste elulugusid, mida lavastaja jätkab sel aastal jooksukuulsus Enn Selliku looga.