Iirimaa pakub Brüsselis 159 miljardi euro suurust kärbet Euroopa Liidu eelarvesse

Euroopa Liidu eesistujariik Iirimaa on avalikustanud uue eelarvekava aastateks 2028-2034, mis vähendab komisjoni algset ettepanekut 159 miljardi euro võrra. Kärbete eesmärk on lepitada liikmesriikide vastandlikke seisukohti enne järgmisel nädalal toimuvat tippkohtumist.

Brüsselis on esitatud värske eelarveplaan, mille kohaselt vähendatakse Euroopa Liidu tulevast seitsmeaastast finantsraamistikku 159 miljardi euro võrra. Iirimaa, kes hoiab praegu Euroopa Liidu Nõukogu eesistumist ja juhib läbirääkimisi, püüab uue niinimetatud «negoboxiga» leida kompromissi Saksamaa juhitud kokkuhoidu nõudvate riikide ning teiste liikmesriikide vahel.

Kärbete sihikud ja prioriteedid

Iirimaa ettepanek näeb ette kärpeid liidu kogueelarves. Eelarve kärpimisel on Dublin lähtunud poliitilisest tasakaalust: põllumajandustoetused ja regionaaltoetused, mis moodustavad poole eelarvest, on jäetud puutumata, et säilitada rahu nn ühtekuuluvusriikide seas.

Suurimad kärped tabavad seevastu konkurentsivõime edendamist, mida vähendatakse 75 miljardi euro võrra. Välisabi eelarvet on kärbitud 38 miljardi ja administratiivkulusid 10 miljardi euro võrra. Samuti on Iirimaa otsustanud loobuda nn «EU Facility» puhvrist, hädaolukordadeks mõeldud fondist, mis võimaldas Euroopa Komisjonil vajadusel kiiresti rahalisi vahendeid suunata.

Pinged liikmesriikide vahel

Vaatamata kärbetele pole kindel, kas Iirimaa ettepanek suudab lepitada «kokkuhoidlikke» riike, kes on hoiatanud, et konkurentsivõime, kaitsekulutuste ja arendusrahastuse liigne vähendamine võib kahjustada liidu tulevikku. Samal ajal on surve all ka tuluallikad ehk nn omavahendid. Iirimaa on jätnud lauale viis komisjoni pakutud uut maksualgatust, mis peaksid tooma eelarvesse 66 miljardit eurot, kuid nende teostumine on endiselt ebakindel.

Prantsusmaa ja teised liikmesriigid on soovinud näha jõulisemaid maksuotsuseid, sealhulgas digihiiude ja krüptofirmade maksustamist, kuid Dublin on piirdunud vaid tehniliste muudatusettepanekutega. Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costa on teatanud kavatsusest jõuda järgmisel neljapäeval toimuval tippkohtumisel poliitilise kokkuleppeni, mis rahuldaks liikmesriikide nõudmisi. Aega läbirääkimisteks on vähe, kuna Prantsusmaa, Poola ja Itaalia peatsed valimised ähvardavad edasist eelarvemenetlust oluliselt segada.