Iirimaa merejulgeolek on surve all: Vene luurelaevade tegevus paljastab kaitsevõime lüngad

Iirimaa on hakanud oma merelist kaitsevõimet ümber hindama pärast Vene luurelaevade ja niinimetatud varilaevastiku sagenenud aktiivsust riigi territoriaalvete läheduses. Kuigi valitsus on asunud kaitsekulutusi tõstma, takistavad riigi pikaajaline alarahastus ja sisepoliitilised prioriteedid merepiiri tõhusat valvamist.

Dublinis ja mujal Iirimaal on viimastel aastatel hakanud kinnistuma arusaam, et riigi geograafiline asukoht Atlandi ookeani ääres ei paku enam iseenesestmõistetavat turvalisust. See muutus on tingitud Vene luurelaevade, sealhulgas laeva Yantar korduvatest visiitidest, mis on tekitanud muret kriitilise infrastruktuuri turvalisuse pärast. Yantar, mida ametlikult nimetatakse uurimislaevaks, on jäänud vaatlejatele silma pikemaajalise viibimisega Iirimaa vetes, tihti paiknedes täpselt Iirimaad ja Ühendkuningriiki ühendavate gaasitorude kohal.

Lisaks luurelaevadele on ametnikud täheldanud Vene niinimetatud varilaevastiku laevade liikumise kasvu Põhja-Atlandil. Need alused kasutavad sageli Iirimaa lähedasi veealasid marsruutidena, et vältida kontrolli, mis on tihenenud Briti ja Prantsuse territoriaalvetes. See areng on sundinud Iirimaad oma pikaajalist passiivset suhtumist merejulgeolekusse ümber hindama.

Merepiiri kaitse strateegia

Iirimaa välisminister Helen McEntee avaldas veebruaris riigi esimese merestrateegia, mille eesmärk on lõpetada seni valitsenud merepimedus. Minister rõhutas, et julgeolek ei ole enam pelgalt maismaaga seotud teema. "Me ei ole ühegi ohu eest kaitstud," sõnas McEntee selle kuu alguses, lisades, et valitsus keskendub ühistele Euroopa eesmärkidele kriitilise infrastruktuuri kaitsmisel.

Selle eesmärgi täitmine on siiski väljakutse. Eruohvitser Caoimhín Mac Unfraidh nentis, et kuigi strateegia on samm õiges suunas, jäävad kulutused endiselt minimalistlikuks. Ta tõi välja, et merevägi vajab uusi laevu, modernset sonari- ja radarivarustust ning olulist täiendust personalile. 2025. aastal oli Iirimaa kaheksast laevast koosnevast laevastikust operatiivseid vaid kaks, mida selgitati osaliselt personali kriisiga.

Rahastamise ja prioriteetide vastuolu

Iirimaa on endiselt üks Euroopa Liidu madalamaid kaitsekulutajaid. 2024. aastal moodustasid kaitsekulutused vaid 0,2% riigi sisemajanduse koguproduktist, mis jääb oluliselt alla nii EL-i keskmisele kui ka neutraalse Austria 0,6%-le. Valitsus on siiski lubanud aastateks 2026-2030 kaitseotstarbelisi investeeringuid summas 1,7 miljardit eurot, mis tähistab 55-protsendilist kasvu võrreldes eelmise perioodiga.

Kriitikat riigi hoiakutele on avaldanud nii endine Eesti president Toomas Hendrik Ilves kui ka Euroopa Komisjoni endised tippametnikud. Ilves on varem kritiseerinud Michael Higginsit, kui too seadis kahtluse alla NATO üleskutsed suurendada kaitsekulutusi. Sisepoliitiliselt on kaitsevaldkonna teema endiselt tundlik. Hiljutised arvamusküsitlused näitavad, et Iirimaa avalikkus peab julgeolekust olulisemaks elukalliduse ja eluasemega seotud küsimusi. Eoin McNamara Soome Rahvusvaheliste Suhete Instituudist märgib, et julgeolekuküsimused pole riigis poliitiliselt kuigi tulusad, kuna need ei ole valijate prioriteetide nimekirja tipus.